SAF Tehnikalt 0.23 LVL dividendi

Täna oli siis oluline päev selle poolest, et SAF Tehnika kuulutas välja oma dividendid. Tegemist on ajalooliselt olnud väga tugeva dividendimaksjaga:

2010: 0.23 LVL
2009: 0.23 LVL
2006: 0.20 LVL

Nüüd saab siia ritta siis lisada 2011: 0.23 LVL. Aktsia rallis sellele uudisele päris korralikult, olles vahepeal koguni 15% plussis. Hetke hinnalt on dividenditootlus 11.2% - ma arvan, et see on üks paremaid Baltikumis.

Ja väikse meeldetuletusena, kes eelmise aasta jaanuaris SAFi julges 0.50 LVL pealt osta, see on tänaseks siis juba 0.23+0.23 = 0.46 LVL tagasi teeninud. Not bad ;)

2011. aasta dividendid makstakse välja novembri lõpus.

Lisakommentaarina veel, et lisasin täna portfelli Tallinna Vee aktsiaid (ostan seda edapsidi eraisiku kontole) ja panin müüki viimase osa oma Merko ja Nokia aktsiatest. Premia läks portfellist juba eelmine nädal.

Head uudised OEGlt, SAFilt ja OLFilt

Eile tulid müügitulemustega välja nii Olympic kui ka Olainfarm. OEG käive kasvas kõikides Balti riikides (Eestis +12.1%, Lätis +30.9% ja Leedus +20%) ja loodetavasti kandub see edasi ka kasumireale. Aktsia tõusis selle peale üle 5%.

Olainfarm teatas, et septembrikuu müük ületas 2010. aasta septembrit enam kui kahekordselt. See oli investoritele suureks kergenduseks, sest OLFi augustikuu müük jäi ootustele (ja ka eelmisele aastale) alla. Pärast eilset head uudist kerkis aktsia ligi 9%.

SAF Tehnika teatas samal ajal, et koostöös partneritega asutati USAs tütarfirma, mis hakkab tegelema SAF Tehnika müügiga USA turul. Esialgu toob see kindlasti kaasa ka lisakulusid, kuid annab samas tulevikuks kasvuruumi. Hiljemalt oktoobri lõpus peaks tulema ka dividendide otsus.

Mul endal on kõik eelpool mainitud aktsiad portfellis ka.

Lisaks on vahepeal põnevad ajad ka Tallinna Vee aktsionäridel. Konkurentsiamet nimelt kibeleb ise uut hinnakirja tegema, langetades selle käigus vee hinda 26-36 protsenti. See uudis tõi ka aktsiat allapoole, TVEAT käis isegi ära kõigi aegade madalamal tasemel. Lisasin ise 200 aktsiat hinnaga 6.7 eurot (samad aktsiad said augusti alguses 7.4 peal ära müüdud).

Suvi läbi ja kodus tagasi!

Asjad peavad olema tasakaalus! Kui Leguaril ja kogu meie raamatumüügiäril üldse oli kõigi aegade parim suvi, siis börsidel toimus suvel hoogne kukkumine. Baltikum on siinkohal olnud maailmale teenäitajaks, olles kukkunud enam kui 30% aasta tippudest. Ja alles see oli kui analüütikud ennustasid 2011. aasta tootluseks 20+% ja enamgi veel... Hetkel oleks hea meel kui nulli tuleks aga noh, aasta lõpuni on ju veel aega ka.

Kuidas siis läinud on? Nagu juba ütlesin, siis raamatumüük läks hästi - esialgse arvestuse kohaselt on meil Leguaris 30 inimest Sizzleril, enamik SM-e müüsid Growthi ja kokku teenisid meie 50+ tudengit suvega enam kui 700 000 dollarit kasumit!

Aktsiatega nii hästi läinud ei ole - teatavasti on võimendus kahe teraga mõõk ja olla 30% langenud turul 150% võimendusega sees on valus... Lohutab teadmine, et aasta alguses sai siiski piisavalt kasumeid võetud ja osa raha kinnisvarasse pandud. Ning lisaks vahepeal kaks kiiret tehingut tehtud FAZi shortimisega, mis hästi sisse tõid (peamiselt tänu kobinaga pooleks heale ajastamisele). Hetkel on selline tunne, et tahaks kõike osta: no vaadake ainult: TVEAT on 7 euri, Tallink on alla 0.6 euri, SFG on 2.8 euri, OLF on saadaval alla 2.5 LVL, OEG on alla 1 euri jne. jne. Aga siinkohal tuleb hästi meelde eelmine langus (2008-2009) kui odavad aktsiad kukkusid rõõmsalt veel 3 korda odavamaks (näiteks NCNi ostsin esimese portsu 3 euri pealt ja põhi oli alla 0.5 euri). Merko kukkus eelmine kord lausa 2.5 peale välja. Nii et rahu ainult rahu!

Mis siis rahadega teha? SW inimestele on mul mõte teha üks 10 tunnine koolitus, kus käiks üheskoos läbi erinevad investeerimisvõimalused ja raha juhtimise põhimõtted. Sest sellel suvel nägin ma ikka horrorit, kuidas noored rahadega ümber käivad ;(

Aga paar kiiret mõtet oleks sellised:

1. Kui raha vabalt ja pikaajaliselt (3-5 aastat+) käes, siis pole ilmselt sugugi paha mõte noppida dividendiaktsiaid (näiteks Tallinna Vesi). Sellist tootlust sama riskiga mujalt varadest päris keeruline saada. Ainuke pidurdav asjaolu minu jaoks oleks siin, et välisbörsidel on ka juba päris heade dividenditootlustega kraami saadaval (kasvõi näiteks Veolia).

2. Kui tahta rohkem riski võtta ja uut raha tuleb peale, siis ostaks astmete kaupa tugeva bilansiga aktsiaid kokku (OEG, SFG näiteks)

3. Endiselt on hea mõte osta vana korter, see renoveerida ja välja üürida.

Nokia minu portfellis

Ilmselt on selle poolaasta üks suurimad ebaedulugusid olnud Nokia aktsia. Veel veebruaris kauples NOK USAs 11.73 usd peal, eile käis aktsia aga koguni 5.79 usd peal ära. Olen ise vahepeal neljas osas aktsiaid ostnud ja ega langeva noa püüdmine eriti meelt rõõmustav tegevus ei ole. Hetkel on mul positsioon ca. 18% vee all ja midagi väga positiivset Nokia kohta ei paista. Isegi foorumites kõva häält teinud Nokia pullid on vaikseks jäänud ja lakuvad haavu. Peamine argument ostuks on Nokia kõva rahakott, kohtulahend, kus Apple maksab iPhone pealt Nokiale autoritasusid ja lootus, et asi päris põhja ei lähe.

USAs samal ajal toimub täie hooga raamatumüük ja meil oli kõigi aegade parim 1. nädal - isegi SteakDay võitjaid oli mitu!

Jako ja Maria said ka haiglast koju ja loodetavasti sai Jako vajaliku õppetunni - kuum kohvi on tervisele kahjulik (eriti välispidisel tarbimisel).

Miks on hea vaba raha omada?

Tänane börsipäev on hea näide, mis ei tohiks olla kogu aeg 100% investeeritud. Järsud hirmust tekitatud langused, kus müügipõhjuseks on peamiselt likviidsuse tekitamine ja hirm tuleviku ees, on hea koht, et oma shopping list välja võtta ja korjata portfelli dividendiaktsiaid.

Nagu eelnevalt kirjutasin, siis olin vahepeal osa investeeringuid müünud ja ca. 10% portfellist oli rahas. Küll oli tore täna seda raha uuesti tööle panna - riputad ostupakkumise üles ja ootad, kuni sisse müüakse. Kõik päris ära ei tulnud, aga 1000 SAFi, 300 Tallinna Vett, 500 SFGd ja 225 Olainfarmi müüdi mulle sisse. Proovisin 500 Nokiat ka kätte saada, aga jäin veidi hiljaks. See laskemoon jääb veel varuks juhul kui homme veel mingi tuumajaam õhku peaks lendama.

Igatähes on väga hea mõte hoida ~30% varast lihtsalt rahas, et lõigata tulu kiiretest kukkumistest.

Muutused portfellis

Käes on märts, räästad tilguvad ja talv hakkab järele andma. Päris põnevad ajad on olnud, viimane suurem uudis oli reedel kui Jaapanis oli viimase 140 aasta suurim maavärin (neljapäeval oli USAs olnud üle pikema aja üks tõsisem languspäev).

Ma ise olen olnud jätkuvalt veidi ettevaatlikumal kursil ja pigem positsioone aktsiates vähendanud. Esiteks maksin tagasi kogu võimenduse ja nüüdseks on portfell lausa 3% rahas. Vahepeal lõppes ka üks suurem hoius, selle raha eest sai koostöös Kallega soetatud üks 2 toaline renoveerimist vajab korter. Oksjonilt ja 1000 eurose altkäemaskuga ;) Aga see on juba pikem teema ja omaette jutt...

Portfellis olen maha müünud Arco Vara aktsiad (kasum üle 100%, peamine põhjus see, et positsioon oli marginaalne ja tundub, et suurt hüpet kv hindades hetkel veel ei paista). Vähendasin kolmandiku võrra Olainfarmi (kasum +120%), veidi Viisnurka ja Merkot.

Uue positsioonina ostsin tagasi Silvano Fashion Groupi aktsiad, mis said 3.39 euri peal maha müüdud. Firmal võlga pole, maksavad 14 senti aktsia kohta erakorralist tulu ja müük kasvab. Olen jooksvalt kasvatanud ka SAF Tehnika positsiooni - nüüd on see jälle suurima osakaaluga portfellis ja isegi suurem kui enne viimaseid müüke. Viimati müüsin ca. 2500 aktsiat tasemel 3.5-3.2 LVL, nüüd olen 2.8-2.3 tasemel tagasi ostnud.

Üks veidi ebaõnnestunud positsioon on ka portfellis - pärast Nokia ja Microsofti koostöö uudise peale suurt kukkumist teinud Nokia aktsia. Ostsin seda kukkuva noana ja nuga on ca. 15% edasi kukkunud. Ilmselt tuleb sinna positsiooni raha juurde kanda, sest Nokia väärtusinvesteeringuna on täitsa okei. Dividendi maksavad ka üle 5% hetkel. Aga häirib see meeletu teenustasu mida LHV USA aktsiatega kauplemisel võtab. Brr...

Tallinna Vett võiks ka juurde osta, aga pole hetkel head võimalust olnud. Order on igatähes ootamas.

Kokkvõttes loodaks sellest aastast rekordilist dividendisaaki ja jätkan positsiooni suurendamist SFGs ja SAFis. Viimaste kuude edukaim positsioon on olnud üllatuslikult hõbe, SLV on kasvanud 18lt 35ni.

Kuidas 2010. aastal läinud on?

Aasta hakkab lõppema ja peagi on aeg tibusid lugeda. Et me läheme kohe pärast Jõule Mariaga Taisse DSL of the Year tripile (aitäh Leguar hea suve eest!), siis proovisin väikseid kokkuvõtteid teha juba enne ametlikku aasta lõppu. Ei tahaks ära sõnuda, aga vaevalt siin enam suuri muutusi tuleb ;)

Tõenäosusteooria järgi on mingi valus laks peagi tulemas, sest tootlus oli 2010. aastal ülemõistuse korralik, ületades isegi eelmise aasta 145 protsendilist tulemust. Kaks aastat järjest üle 100 protsendilist tootlust teha tähendab ainult seda, et võetud on väga palju riski. VÄGA palju! Seetõttu olen oma investeeringuid oluliselt aasta teisel poolel kärpinud ka ja pigem pannud raha kinnisvarasse. See ei tähenda, et Balti aktsiad nüüd hirmkallid oleksid aga pärast kahte head aastat on vaja riske veidi vähendada.

Aasta hea tulem koosneb laias laastus kolmest suuremast tehingust: Norma väljaostmine, SAFi leidmine hinnaga 0.50 LVL ja Olainfarmi investeerimine 1 LVL tasemelt. Nii et kummardus meie lõunanaabritele - just teie tõite sellel aastal leiva lauale!

Dividendide koha pealt peab tunnistama, et aasta jäi allapoole ootusi. Kokku tuli dividende 84,550 krooni, mis on veidi vähem kui eelmisel aastal (85,760 kr). Selle peamiseks põhjuseks on Norma börsilt väljaost (saamata jäi ca. 30 000 eek dividende) ja ka Eesti Telekomi lahkumine (ca. 10 000 krooni dividende jäi saamata). Üllatuslikult oli suurimaks dividendimaksjaks hoopiski jackpot SAF Tehnika, mis maksis mulle kokku 35,500 krooni dividende ehk siis enam kui 40% kogu dividendide saagist. Teisele kohale jäi TEO 22,600 krooniga ja kolmas oli jällegi ülatuslikult Merko, mis maksis dividende 18,700 krooni.

Siiski on põnev vaadata, kuidas dividendid aastate lõikes kasvanud on - loodetavasti on sellel oma roll ka Dividend Investor blogil. Minu dividendide ajalugu näeb välja selline:

2006 - 3,675 kr
2007 - 18,620 kr
2008 - 47,731 kr
2009 - 85,760 kr
2010 - 84,550 kr

Üldine trend on igal juhul positiivne!

Uuel aastal saame siis kasumeid (ja ehk ka kahjumeid, ptüi-ptüi-ptüi) arvutada eurodes! Loodan kopsakamat dividendisaaki ka - sellele peaks kaasa aitama Tallinna Vesi.

Raha turult välja ja kinnisvarasse!

Olen viimastel nädalatel võtnud veidi kasumeid (OEG, Premia, Viisnurk, Merko, Olainfarm, TEO ja SAF). Miks? Esiteks on hea ikka pärast 60% aastatõuse veidi portfelli lihvida. Teiseks üritan oma võimendusest lahti saada ja kolmandaks suunaks veidi rahast uude eluasemesse. Vaadates kasvõi Merko tulemusi, siis tundub, et hinnad on veidi tulemustest eest ära jooksnud. Pärast 60+% aastatõusu on hea omada ka veidi vaba raha, et kukkumisi ära kasutada.

Pikaajaliselt kogun vaikselt Tallinna Vee aktsiaid. Tundub, et tegu on viimase mõistliku dividendimaksjaga Tallinna Börsil ja kogu seda kammajaad vee hinna langetamise ümber ei maksaks liiga tõsiselt võtta. Kas keegi mäletab, et mõni kommunaalteenus oleks kunagi odavamaks läinud? Enne kui vaidlus läbi saab on hinnad juba vaikselt kõrgemale keritud ja asi tahe.

SAFi kalastan ka 2.75 tasemelt juurde.

Vanakooli investori mõtteterad

Hiljutisel Rahakompassil käis rääkimas Soome üks kuulsamaid investoreid ja investeerimisraamatute autoreid Seppo Saario. Mika Häkkineni aktsendiga vanakooli jutt toob näole naeratuse ja on minu meelest üks pädevamaid jutte investeerimise kohta.

Seppo "100 igihaljast börsivihjet" oli minu esimene börsiteemaline raamat mida sai keskkooli ajal kordi ja kordi läbi loetud. Aitäh Seppo!

MP3 fail Seppo ettekandega on siin, PDF siin.

Raha ei mahu Baltikumi börsile ära

East Capital Baltic fund temporarily closed for subscription

2010-10-20
East Capital would like to inform investors that as of now, the East Capital Baltic Fund is temporarily closed for subscription of new fund units.

This means that orders for subscription received after 13.00 p.m. on 20th October will not be executed until the fund re-opens for subscription. The fund has had very large inflows lately, due to a strong performance in 2010. However, trading volumes on local stock exchanges still remain below historic levels. Therefore, it is necessary to close the fund for subscription of new fund units in order to effectively manage the fund and to protect the interest of existing unit holders.

The strong performance of the Baltic equity markets is explained by the recovery in economic growth, and the positive sentiment is supported by clearly improving corporate fundamentals. Earnings growth in the first half of 2010 has started to recover, and the positive trend is expected to continue in the third quarter.

In order to meet large future inflows and the strong demand for investments in the Baltic Fund, we are planning to expand the possibilities to invest in assets with indirect exposure to the Baltic region and to allow limited investments in the neighboring country of Poland. Changes in the principles of investments are currently being processed by the Swedish Financial Supervisory Authority. Our strong belief in the Baltic region remains, and direct investments in this region will still be our main focus for the Baltic Fund.

The decision to close the fund for subscriptions has been made by the Board of Directors of East Capital Asset Management AB in accordance with Section 9 of the fund rules and regulations of the Baltic fund.

The fund will be opened again for subscription, as soon as the situation allows. Please check our web site for further updates.

Kuidas riskivabalt investeerida?

Sõnad "riskivaba" ja "investeerimine" üldjuhul kokku ei käi aga ometi on üks strateegia, mis võimaldab portfelli pikaajaliselt ehitada nii, et risk võetakse sujuvalt investeerimispositsioonist välja. Pean siinkohal silmas põhimõtet, mida sageli kasutavad hasartmängurid, et oma riske vähendada - maja rahaga mängimist.

Lihtsustatult on selle strateegia eesmärgiks saavutada olukord, kus investeeringu väärtus on piisavalt tõusnud, et sealt on võimalik algne investeering realiseerida. Sellisel juhul on investor saanud oma algkapitali tagasi ja edasine risk kapitalikaotuseks puudub. Seega võib investor allesjäänud positsiooni rahuliku südamega hoida ka olukorras, kus ehk muidu võiks tekkida tahtmine kasumit võtta.

Sarnast strateegiat on võimalik rakendada ka dividendiaktsiate puhul - ühel hetkel on aktsialt kogunenud dividend suurem kui aktsia ostuhind ja sealt alates mängib investor juba nö. "maja rahaga".

Kõige keerulisem antud strateegia juures on panna paika tasemed, kust alates kasumit võtta ja seejärel neid tasemeid ka järgida. Olen ise avastanud, et plaanist kinnipidamine on emotsionaalselt väga-väga raske, eriti kui pidevalt hindu ja pakkumist jälgida. Müügitasemete seadmisel sõltub väga palju nii konkreetsest firmast kui ka investorist endast - riskialtimad võivad müüki alustada hiljem (näiteks müüd 50% positsioonist, kui see on kahekordistunud), kes riski kardavad, võiksid alustada kasumi realiseerimist varem ja väiksemas osas (10% müüki alates 10% tõusust jne).

Ma ise olen kasutanud exceli tabelit ja pannud kirja kõikide positsioonide rahavoo. See annab hea ülevaate, kui palju oleks veel vaja aktsiaid müüa, et saada rahavoog plussi - ehk siis olen koos dividendidega saanud rohkem raha tagasi kui aktsiasse sisse olen pannud.

Kes armastab matemaatikat ja tahab asja keerulisemaks teha, võib arvesse võtta ka oma minimaalse soovitud tulumäära ja rahavood sellega ära diskonteerida. Siiski on praeguste madalate intressitasemete juures ilmselt piisav ka lihtsalt algkapitali tagasi teenimine (nii kiiresti kui võimalik).

Ehk aitab asja ilmekamaks teha näide kinnisvara valdkonnast. Oletame, et ostate endale rendikinnisvara ja võtate selleks 100% laenu. Nüüd üürite korteri välja ja hakkate maksma laenu tagasi. Ühel hetkel on korter välja makstud ja teie oma. Antud juhul ongi korter justkui riskivaba, sest te ise pole sinna oma raha enam paigutanud, kuigi ta toodab endiselt üüritulu. See ongi investori eesmärk!

SAF üle 3 ja ise kodumaal tagasi

Eestis on vahepeal sügis kätte jõudnud, maa oli lehti täis ja ilm jahedam (ca. 19 kraadi). Kui 2 päeva tagasi sain veel Nashvilles käia +30 kraadiga rullitamas, siis täna oli vist selle suve viimane rulluisk...

Aga jah, aktsiate poole pealt on käimas üks pidev ralli - SAF on juba üle 3.15 ja ka Olainfarm teeb viimaste aegade rekordeid. Ja hõbe läheneb juba 21-le. Nii et tundub, et USA rahatrükk teeb omatööd.

Nope LHV foorumist...

Ühtib päris hästi minu mõttelaadiga, kui Tallink välja jätta ja Viisnurk ning SAF sisse tuua...

romanr Re: MEGARALLI 2010 12/07/10 12:25
nextphase,
mis ettevõtted baltis huvitavamad tunduvad?

nextphase Re: MEGARALLI 2010 12/07/10 13:26
Roman,

Hetkel on lemmikuks Olainfarm. Turuväärtus on mingi ~20M EUR, samas omanikutulu mingi ~6-7M EUR (30% tootlus).

Suured investeeringud tehtud viimase paari aasta sees, müük/kasum peaksid korralikult kasvama lähiaastatel. Plaanivad noteerida aktsiad välisbörsidel, laieneda Aasiasse jne jne. Tasub uurida. Ise olen veidi ostnud. Loodan, et seda enne ära ei osteta, kui korralikult tõusta jõuab. Äkki järgmine Teva? :-)

Tallink meeldib ka. Äkki 3-4 aasta pärast saavad nii palju võlga tagasi makstud, et tuleb väike div? Risk on see, et mingi aeg teevad jälle mingi ostu. Mingit suurt tootlust siit muidugi loota ei saa. Parimal juhul 2x 3-4 aasta persp.

Premia - ilmselgelt müügiks tehtud firma. 3-4 aasta perspektiivis üritavad ilmselt 2-3x kallimalt ära müüa mõnele suuremale välismaisele tegijale. Osade meeste get-rich-quick-scheme.

Mul on OEG ka natuke portfellis aga ütleks, et see on pigem selline aktsia, mille puhul ootused ja aktsia hind on eespool realistlikku väljavaadet. Hea panus, kui uskuda, et kõik läheb hästi. High risk, high reward nagu öeldakse.

TEO - pole nagu midagi eriti öelda. Hea dividend ka praeguses olukorras. Mulle hakkab järjest enam tunduma, et ega sellest kaablist maa sees lahti ei saagi, kui ikka tahata korralikku infomahtu edastada. Vesi TEO veskile. Ma võin eksida, et kas ETL ei teeni juba praegu kaabli pealt rohkem, kui wirelessi pealt?

Minu teooria on üldselt see, et kaablil on pricing power aga wirelessil seda eriti pole. Vaadake, mis viimasel ajal on mob. side hindadega juhtunud. Mu arve oli kunagi 1000 krooni kuus, nüüd on alla 300. Operaatorid helistavad vähemalt korra kvartalis ja püüavad üle meelitada. Samas, mis on Elioni kaabli alternatiivid? Starman (ei pakutagi selles piirkonnas, kus olen). STV? Pole venelane. Ühesõnaga plekin Elionile edasi. Filme pole veel laenutanud aga näiteks mees teisel pool lauda laenutab paar tk. iga nädal (mis selle äri marginaal on? 95%?)

Swedbänk - sai 30 SEK kandist ostetud, bet sellele, et kõik ei lähe nässu. 100 SEK peal ilmselt müüks.

Eesti Ehitus - sai küll hästi natuke põhjast ostetud, eriti happy ei ole. Kes lähemalt tunnevad, ütlevad, et firma on paras koomiks võrreldes näiteks Merkoga. Aga rohkem ei julge kommenteerida, pärast hagevad :-)

Loe siit: http://www.ehitusuudised.net/Default.aspx?ArticleID=5e8a735f-11a3-471f-962a-02e18c9fb967

Merko - kallis minu arust, arvestades, et marginaalid on nüüd mutta tambitud. Ma ei usu, et lähiaastatel korralikku kasumit sealt tasub oodata. Arendusmahud ei taastu endistele tasemetele veel pikka aega. Võibolla 5 aasta pärast.

Ühesõnaga mul pole aimugi, millist kasumit Merkolt lähiaastatel oodata (küsisin just Stefani käest tema arvamust Merko teema all). Tundub, et aktsia kauplebki selle najal, mida neilt 5 aasta pärast oodatakse.

Väike Arakas (190cm+) kommenteeris kv asja huljuti:

Teine oluline aspekt on see, et täna on Eestis välja antud ca 130 000 eluasemelaenu. Swedbanki viimase hinnangu järgi on inimesi, kes võiksid veel laenu võtta, umbes 30 000. Kust see järgmine suur buum peaks nüüd siis tulema? Tööpuudusest siia juurde veel rääkimata.

http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=92c3ab51-9954-467e-ade1-7e91eed7cfff

Viisnurk - kunagi keegi ütles, et õnn on see lühike hetk kahe suure sita vahel. Minu arust üks nendest sektoritest, kus enamus aega on midagi genitaalis. Mingi aeg suudetakse kasumit teenida aga enamus aega on mingi jama. Avoid.

Arco- ei viitsi, nad ilmselt hageks, kui ma arvamust avaldaksin.

Baltika - sama.


Kokkuvõttes ilmselt selline igav, vaikselt tõusev turg järgmise 5-10 aasta jooksul. Kui lähiaastatel ei osta, siis pärast kirute.

SAF tehnika uutel kõrgtasemetel

Täna tuli 0.95 tase ära.

Premia Grupp börsile!

Palju vett on merre voolanud viimasest IPOst Tallinna börsil. 21. juuni 2007 tuli börsile Arco Vara, 5. aprillil 2007 Eesti Ekspress. 2006. aastal tulid börsile Nordecon ja Olympic Group. 2005. aastal tuli börsile Tallinna Vesi.

Kiire ülevaade varasematest IPOdest:

Arco: IPO hind 2.43, märgiti 2,1 korda üle. Esimesel päeval sulgemishind 2.43, sealt edasi allapoole. Kuu aega hiljem hind 2.26 ja aasta aega hiljem 0.75 eur. Not so good ;(

Ekspress: IPO hind 5.9 eur, märgiti ca. 6 korda üle. Esimesel päeval sulgemishind 7.1 eur. Kuu aega hiljem hind 6.19 ja aasta hiljem hind 3.65 eur. Lühiajaliselt hea tehing, pikaajaliselt not so good...

Nii Nordecon, Olympic kui ka Tallinna Vesi liikusid börsil tõusujoonel.

Kokkuvõtvalt pole IPOdega Tallinnas pr..sest saanud, kui aktsiad kohe esimesel päeval müüki lükata. Pikemaajaline tootlus sõltub juba turu üldisest liikumisest ja ka ettevõtte arengust. Seega on kindlasti põhjust Premiat märkida, iseküsimu on kas kiire kauplemistehinguna või pikaajaliselt. Ma ise ilmselt pigem investeerin lühiajaliselt ja võtan raha mai lõpuks välja, et Eesti Energia IPOst osa võtta.

P.S, Jako istub mul siin süles ja elab (ühe käega) trükkimisele pingsalt kaasa!

Olainfarm - teine Läti firma portfelli!

Pikemalt pole hetkel aega kirjutada, aga võtsin esimese osa sisse 1.06 pealt reedel. Lähemalt tuleb juttu Rahaseminaril ;)

Tallinna börs maailma parim!

Kuidagi on nii juhtunud, et ajal kui ma olen USAs koolitusel, toimub Tallinnas ilus ralli. Nii ka see aasta. Ilmselt aitas see vältida liigset müümist, mis sageli tõusval turul kipub juhtuma. Tagasi pealkirja juurde - ei juhtu just sageli, et kodumaine börs paneb kogu maailmale NIIVÕRD pika puuga ära - OMXT oli eelmise nädala lõpu seisuga aasta algusest enam kui 30% plussis, samas kui USA näiteks oli 2%-ga miinuses. Mis selle suure tõusu taga on ja kas jätkub jõudu ka kauemaks?

Peamiseks ralli põhjuseks on asjaolu, et (välis)investorid hindavad üha tõenäolisemaks, et 2011. aasta alguses on Eestis kroonid eurodega asendatud. See omakorda toob kaasa kaks asja:

Esiteks muutuvad krooniintressid odavamaks ja hoiuste tootlus väheneb. Suure tõenäosusega oleme järgmine aasta olukorras, kus aastasele hoiusele on raske saada üle 2-4% tootlust. See tõstab omakorda huvi aktsiate vastu - päris mitmed firmad pakuvad sellisest tootlusest kõrgemat dividenditootlust (Tallinna Vesi, Norma). Meedias on juba ridamisi jooksnud läbi uudiseid, kus pangad vähendavad hoiuseintresse ja isegi minu lemmik Parex tõmbas aastase hoiuse 9,5%i pealt 8%le.

Teiseks toob euro tulek Eestile kaasa usalduse tõusu välisinvestorite silmis. Mäletan ähmaselt corporate finance klassis õpitut, kus projekti tasuvust hinnati diskontomäärast lähtuvalt. See omakorda sõltus eelkõige riigi ja valuuta stabiilsusest. Pole kahtlustki, et euro alandaks Eesti riskipreemiat ja sellega seoses muutuksid varem ebatasuvad projektid kasumlikuks. See omakorda tähendab rohkem investeeringuid, kiiremat majanduskasvu ja tõusvaid börsikursse. Loomulikult meelitab see Eestisse ka rohkem porfelliinvesteeringuid, mis madala likviidsusega turule mõjuksid korraliku süstina. Ilmselt ongi see väikeses ulatuses jaanuaris juba juhtunud.

Mis siis edasi teha, kui portfell on paari nädalaga tõusnud rohkem kui enamik analüütikuid ennustas aastaseks tõusuks?

Vastus sõltub ilmselt investori suuremast pildist - kui on lähiajal plaan näiteks kinnisvara soetada, siis on mõistlik enamik kasumit lukku lüüa ja raha hoiustele tõsta (arvestades, et nii kõrgeid intresse enam ilmselt ei näe). Ma ise näiteks vähendasin Merko ja Nordeconi arvel veidi võimendust.

Kui aga kiiret rahavajadust ei ole ja pigem on vaba raha peale tulemas (think dealer discount ;), siis on ehk hea mõte alustada ostukampaaniat. Nagu ikka, osta tasub mitmes osas, soovitavalt languspäevadel ja soovitavalt firmasid, mis ei lähe pankrotti. Nagu näiteks SAF tehnika ;) Tegelikult küll ootaks SAFi puhul kvartalitulemused ära (tulevad 3. veebruaril ehk keset Sizzlerit).

Kokkuvõtlikult - kasum on küll tore, aga mida selle turult välja võetud rahaga edasi teha? Hoiused enam ei tooda ja lootus, et ehk saab hiljem odavamalt tagasi osta, kipub tavaliselt üksnes lootuseks jäämagi.

Ei saa me läbi Lätita...

Kuna olen uue aasta alguse puhul külmetusega kodus, siis võtsin paariks päevaks aja maha, et veidi uusi firmasid analüüsida. Võtsin seekord sihtmärgiks Läti aktsiaturu, mis tundub olevat päris hästi mutta pekstud. Otsisin eelkõige ekspordiga tegelevaid firmasid, kes Läti majanduslangusest pigem võidaksid (odavamad tegevuskulud). Samuti otsisin firmasid, kellel puuduks võlg ja mis kaupleksid sellisel hinnatasemel, et oleks piisav turvavaru ka olukorra halvenemisel.

Tegelikult on Läti turg muidugi odavaid firmasid täis, aga probleemiks on täiesti olematu likviidsus - aktsiaid ei ole lihtsalt müügis. Näiteks on kaks väikest põllumajandusfirmat - SCM1R ja KCM1R, mille turuväärtus jääb alla 700 000 lati ja millel ei olnud välja pandud ei ühtegi müügi- ega ka ostunoteeringut.

Seega võtsin peamise vaatluse alla Riia börsi põhinimekirja, kus võiks vähemalt mingitki käivet leida. Ja kes otsib, see leiab ;)

SAF Tehnika. Firma, mis on kõikidele selle omanikele toonud viimase paari aasta jooksul valu ja viletsust kui turuväärtus kukkus 2006. aasta 36.4 miljoni lati pealt 1.4m latini. Firma, mille kasum on viimased kolm aastat kukkunud ja mis on juba kaks aastat järjest kahjumis. Firma, mille käive kukkus viimases kvartalis 31%. Brrr...

Aga nagu öeldakse, iga kaup muutub mingi hinna juures soodsaks. SAF1R-l on ca. 3 miljonit aktsiat (2,970,180 tk) ja hetkel kaupleb firma hinna juures 0.54 latti. Turuväärtuseks teeb see siis laias laastus 1.5m latti. SAF maksis eelmise aasta lõpus omanikele 0.23 santiimi dividendi, mis viis kassast välja ligi 700k latti. Kuid isegi pärast seda makset on viimase aruande järgi SAFil käes veidi üle 2 miljoni lati! Firmal puudub võlg, omakapital on ligi 6.5 miljonit. Ja mis kõige ilusam - hoolimata kahjumist tootis firma viimases kvartalis enam kui 433 000 latti rahavoogu!

Pean tunnistama, et ma väga SAFi toodetest aru ei saa (toodetakse mingeid raadiokiipe mobiilside jaoks), kuid sellist bilanssi ja rahavoogu annab ikka otsida! Lisaks kõigele on SAF ise positiivselt meelestatud oma tuleviku suhtes ja on just alustanud uue generatsiooni kiipide CFIP tootmist.

Võtsin täna esimese osa positsioonist sisse 0.53-0.54 pealt.

2009. aasta möödas - aeg tibusid lugeda

Käes on aasta 2010. ja üks minu senise investeerimiskarjääri põnevamaid aastaid on nüüdseks selja taha jäänud. Kes oleks 2009. aasta veebruaris-märtsis julgenud ennustada, et Tallinna börsiindeks tõuseb aastaga 46,3% või et USA S&P 500 on 19,7% võrra kõrgemal. Aga nii ta läks.

Kui nüüd oma investeeringud üle vaadata, siis ülekaalukalt kõige edukamaks võib kuulutada Panevezio Statybas Trestase (PST) aktsia, mis tõusis aastaga koguni 153% (koos dividendidega 156,7%). Ka teised portfelli ehitusfirmad tegid hea aasta - Merko aktsia hind kasvas 79% (koos dividendidega 87,1%) ja Nordecon 55% (koos dividendidega 60,8%).

Teiseks suurt tootlust pakkuvaks grupiks olid pankade aktsiad: Deutsche Banki aktsia kosus 73% ja Swedbank 60%.

Aasta erakordsust näitab ka see, et portfellis ei jäänud mitte ühegi instrumendi tootlus negatiivseks (Arco Vara sulgus võrreldes aasta algusega muutumatult, olles küll kaupelnud väga volatiilselt).

Kuna kasutan oma portfellis USD riski maandamiseks dollaripõhist võimendust, siis aitas see ka üldtulemust omajagu tõsta. Dollari kurss küll aasta lõikes väga palju ei muutunud (kurss langes 2,2%), kuid kuna turud olid tugevas tõusus, mõjus võimendus üldtootlusele väga positiivselt (dollari laenuintress oli LHVs 7,75%).

Kõik eelnev kokku andis Müügiguru portfellile aastaseks kasvuks lausa 145%, samuti kasvas rekordiliseks dividenditootlus (5,9% portfellist).

Uuel aastal uue hooga - eesmärgiks on suurendada dividendiaktsiate osakaalu kuni ca. 50% koguportfellist (2009. aasta lõpu seisuga 37%). Eelkõige tahaks suurendada TEO osakaalu (hetkel 16% portfellist), kuna pean seda Baltikumi kõige turvalisemaks aktsiaks. Samuti oleksin nõus suurendama veelgi Norma positsiooni, kui turg selleks peaks häid võimalusi pakkuma.

Aasta lõpu seisuga on portfelli 6 suurimat investeeringut järgmised:
1. Norma 21%
2. TEO 16%
3. PST 12%
4. Nordecon 12%
5. Merko 11%
6. SLV 11%

Eesti hoiustajad on rumalad

Kui teil oleks võimalik teenida kaks korda suuremat tulu samasuguse riski juures, kas võtaksite selle pakkumise vastu? Loogiline oleks, aga ometi enamik Eesti hoiustajaid seda ei tee.

Investeerimise üks põhitõdesid väidab, et ei ole võimalik teenida rohkem tulu ilma suurema riskita. Reeglina nii ongi, kuid hiljutise finantskriisi tagajärjel on ka seda investeerimise põhireeglit veidi muudetud.

Et vältida massilist paanikat ja pankade rahast tühjaks jooksmist, muutsid paljud valitsused üle kogu maailma oma pangahoiuste hüvitamise seadusi hoiustajate jaoks turvalisemaks. Reeglina oli enne 2008. aasta finantskriisi hoiustajatel teatav omavastutus (Eestis näiteks kaitses hoiustajaid Tagatisfond 90% ulatuses ja kaitse kehtis üksnes hoiuse põhisummale). See tähendas, et ka hoiustades tuli hinnata panga riskantsust ja vale otsuse puhul oli võimalik veidi raha kaotada. Seega, mida suurem soovitud tulu (intress), seda suurem oli ka risk (panga pankrotistumise korral osa hoiusumma ja intresside kaotus). Kuid pärast ühe maailma suurima investeerimispanga Lehman Brothersi pankrotti 15. septembril viidi paljudes riikides hoiustajate omavastutus nullini - riik võttis endale kohustuse tagada hoiused 100 protsendiliselt sõltumata pankade riskiastme erinevustest.

Eestis jõustus uus Tagatisfondi seadus 14. novembril 2008 ja sellega tagati siinsed hoiused täielikus ulatuses. Lisaks põhisummale on praegu kehtiva seadusega tagatud ka teenitud intressid kuni hoiuse peatamise päevani. Kui varem olid hoiused kaitstud kuni 200 000 kroonini, siis uue seadusega tõsteti piirmäära koguni 782 330 koonini (50 000 eurot).

Mida see eelnev peaks tähendama keskmisele Eesti hoiustajale, kellel on pangaarvele kogunenud vaba raha? Kehtiva seaduse kontekstis on kõik Tagatisfondiga kaetud pangad pandud ühte patta – hoiustaja ratsionaalne valik oleks valida puhtalt kõige kõrgema intressimäära järgi. Igasugune muu argument tähendaks kas ebaloogilisust või siis usaldamatust Eesti riigi ja tema seaduste suhtes. Kuid eriti irooniline on see, et tegelikkuses on pankade raskuste korral ilmselt kõige turvalisem olla ikkagi just väikeste riskantsemate pankade klient – pigem jätkub Tagatisfondil vara näiteks BIG panga hoiuste tagamiseks kui Swedbanki jaoks. Seega ei pea ka Tagatisfondi usaldamatuse argument eriti vett. Pigem on praeguse olukorra taga lihtsalt inimeste teadmatus ja ehk ka laiskus. Siiski oleks rumal riigi poolt pakutavat tasuta lõunat mitte kasutada.

NÄIDE:
Aastane krooni hoius (summa 300 000 krooni):
Swedbank - 4,2%, aastane tulu oleks 12600 eek.
SEB – 4,3%, aastane tulu oleks 12900
LHV – 4,9%, aastane tulu oleks 14700 eek
BIG Pank – 7,7%, aastane tulu oleks 23100 eek