SAF Tehnikalt 0.23 LVL dividendi

Täna oli siis oluline päev selle poolest, et SAF Tehnika kuulutas välja oma dividendid. Tegemist on ajalooliselt olnud väga tugeva dividendimaksjaga:

2010: 0.23 LVL
2009: 0.23 LVL
2006: 0.20 LVL

Nüüd saab siia ritta siis lisada 2011: 0.23 LVL. Aktsia rallis sellele uudisele päris korralikult, olles vahepeal koguni 15% plussis. Hetke hinnalt on dividenditootlus 11.2% - ma arvan, et see on üks paremaid Baltikumis.

Ja väikse meeldetuletusena, kes eelmise aasta jaanuaris SAFi julges 0.50 LVL pealt osta, see on tänaseks siis juba 0.23+0.23 = 0.46 LVL tagasi teeninud. Not bad ;)

2011. aasta dividendid makstakse välja novembri lõpus.

Lisakommentaarina veel, et lisasin täna portfelli Tallinna Vee aktsiaid (ostan seda edapsidi eraisiku kontole) ja panin müüki viimase osa oma Merko ja Nokia aktsiatest. Premia läks portfellist juba eelmine nädal.

Muutused portfellis

Käes on märts, räästad tilguvad ja talv hakkab järele andma. Päris põnevad ajad on olnud, viimane suurem uudis oli reedel kui Jaapanis oli viimase 140 aasta suurim maavärin (neljapäeval oli USAs olnud üle pikema aja üks tõsisem languspäev).

Ma ise olen olnud jätkuvalt veidi ettevaatlikumal kursil ja pigem positsioone aktsiates vähendanud. Esiteks maksin tagasi kogu võimenduse ja nüüdseks on portfell lausa 3% rahas. Vahepeal lõppes ka üks suurem hoius, selle raha eest sai koostöös Kallega soetatud üks 2 toaline renoveerimist vajab korter. Oksjonilt ja 1000 eurose altkäemaskuga ;) Aga see on juba pikem teema ja omaette jutt...

Portfellis olen maha müünud Arco Vara aktsiad (kasum üle 100%, peamine põhjus see, et positsioon oli marginaalne ja tundub, et suurt hüpet kv hindades hetkel veel ei paista). Vähendasin kolmandiku võrra Olainfarmi (kasum +120%), veidi Viisnurka ja Merkot.

Uue positsioonina ostsin tagasi Silvano Fashion Groupi aktsiad, mis said 3.39 euri peal maha müüdud. Firmal võlga pole, maksavad 14 senti aktsia kohta erakorralist tulu ja müük kasvab. Olen jooksvalt kasvatanud ka SAF Tehnika positsiooni - nüüd on see jälle suurima osakaaluga portfellis ja isegi suurem kui enne viimaseid müüke. Viimati müüsin ca. 2500 aktsiat tasemel 3.5-3.2 LVL, nüüd olen 2.8-2.3 tasemel tagasi ostnud.

Üks veidi ebaõnnestunud positsioon on ka portfellis - pärast Nokia ja Microsofti koostöö uudise peale suurt kukkumist teinud Nokia aktsia. Ostsin seda kukkuva noana ja nuga on ca. 15% edasi kukkunud. Ilmselt tuleb sinna positsiooni raha juurde kanda, sest Nokia väärtusinvesteeringuna on täitsa okei. Dividendi maksavad ka üle 5% hetkel. Aga häirib see meeletu teenustasu mida LHV USA aktsiatega kauplemisel võtab. Brr...

Tallinna Vett võiks ka juurde osta, aga pole hetkel head võimalust olnud. Order on igatähes ootamas.

Kokkvõttes loodaks sellest aastast rekordilist dividendisaaki ja jätkan positsiooni suurendamist SFGs ja SAFis. Viimaste kuude edukaim positsioon on olnud üllatuslikult hõbe, SLV on kasvanud 18lt 35ni.

Kuidas 2010. aastal läinud on?

Aasta hakkab lõppema ja peagi on aeg tibusid lugeda. Et me läheme kohe pärast Jõule Mariaga Taisse DSL of the Year tripile (aitäh Leguar hea suve eest!), siis proovisin väikseid kokkuvõtteid teha juba enne ametlikku aasta lõppu. Ei tahaks ära sõnuda, aga vaevalt siin enam suuri muutusi tuleb ;)

Tõenäosusteooria järgi on mingi valus laks peagi tulemas, sest tootlus oli 2010. aastal ülemõistuse korralik, ületades isegi eelmise aasta 145 protsendilist tulemust. Kaks aastat järjest üle 100 protsendilist tootlust teha tähendab ainult seda, et võetud on väga palju riski. VÄGA palju! Seetõttu olen oma investeeringuid oluliselt aasta teisel poolel kärpinud ka ja pigem pannud raha kinnisvarasse. See ei tähenda, et Balti aktsiad nüüd hirmkallid oleksid aga pärast kahte head aastat on vaja riske veidi vähendada.

Aasta hea tulem koosneb laias laastus kolmest suuremast tehingust: Norma väljaostmine, SAFi leidmine hinnaga 0.50 LVL ja Olainfarmi investeerimine 1 LVL tasemelt. Nii et kummardus meie lõunanaabritele - just teie tõite sellel aastal leiva lauale!

Dividendide koha pealt peab tunnistama, et aasta jäi allapoole ootusi. Kokku tuli dividende 84,550 krooni, mis on veidi vähem kui eelmisel aastal (85,760 kr). Selle peamiseks põhjuseks on Norma börsilt väljaost (saamata jäi ca. 30 000 eek dividende) ja ka Eesti Telekomi lahkumine (ca. 10 000 krooni dividende jäi saamata). Üllatuslikult oli suurimaks dividendimaksjaks hoopiski jackpot SAF Tehnika, mis maksis mulle kokku 35,500 krooni dividende ehk siis enam kui 40% kogu dividendide saagist. Teisele kohale jäi TEO 22,600 krooniga ja kolmas oli jällegi ülatuslikult Merko, mis maksis dividende 18,700 krooni.

Siiski on põnev vaadata, kuidas dividendid aastate lõikes kasvanud on - loodetavasti on sellel oma roll ka Dividend Investor blogil. Minu dividendide ajalugu näeb välja selline:

2006 - 3,675 kr
2007 - 18,620 kr
2008 - 47,731 kr
2009 - 85,760 kr
2010 - 84,550 kr

Üldine trend on igal juhul positiivne!

Uuel aastal saame siis kasumeid (ja ehk ka kahjumeid, ptüi-ptüi-ptüi) arvutada eurodes! Loodan kopsakamat dividendisaaki ka - sellele peaks kaasa aitama Tallinna Vesi.

Tallinna börs maailma parim!

Kuidagi on nii juhtunud, et ajal kui ma olen USAs koolitusel, toimub Tallinnas ilus ralli. Nii ka see aasta. Ilmselt aitas see vältida liigset müümist, mis sageli tõusval turul kipub juhtuma. Tagasi pealkirja juurde - ei juhtu just sageli, et kodumaine börs paneb kogu maailmale NIIVÕRD pika puuga ära - OMXT oli eelmise nädala lõpu seisuga aasta algusest enam kui 30% plussis, samas kui USA näiteks oli 2%-ga miinuses. Mis selle suure tõusu taga on ja kas jätkub jõudu ka kauemaks?

Peamiseks ralli põhjuseks on asjaolu, et (välis)investorid hindavad üha tõenäolisemaks, et 2011. aasta alguses on Eestis kroonid eurodega asendatud. See omakorda toob kaasa kaks asja:

Esiteks muutuvad krooniintressid odavamaks ja hoiuste tootlus väheneb. Suure tõenäosusega oleme järgmine aasta olukorras, kus aastasele hoiusele on raske saada üle 2-4% tootlust. See tõstab omakorda huvi aktsiate vastu - päris mitmed firmad pakuvad sellisest tootlusest kõrgemat dividenditootlust (Tallinna Vesi, Norma). Meedias on juba ridamisi jooksnud läbi uudiseid, kus pangad vähendavad hoiuseintresse ja isegi minu lemmik Parex tõmbas aastase hoiuse 9,5%i pealt 8%le.

Teiseks toob euro tulek Eestile kaasa usalduse tõusu välisinvestorite silmis. Mäletan ähmaselt corporate finance klassis õpitut, kus projekti tasuvust hinnati diskontomäärast lähtuvalt. See omakorda sõltus eelkõige riigi ja valuuta stabiilsusest. Pole kahtlustki, et euro alandaks Eesti riskipreemiat ja sellega seoses muutuksid varem ebatasuvad projektid kasumlikuks. See omakorda tähendab rohkem investeeringuid, kiiremat majanduskasvu ja tõusvaid börsikursse. Loomulikult meelitab see Eestisse ka rohkem porfelliinvesteeringuid, mis madala likviidsusega turule mõjuksid korraliku süstina. Ilmselt ongi see väikeses ulatuses jaanuaris juba juhtunud.

Mis siis edasi teha, kui portfell on paari nädalaga tõusnud rohkem kui enamik analüütikuid ennustas aastaseks tõusuks?

Vastus sõltub ilmselt investori suuremast pildist - kui on lähiajal plaan näiteks kinnisvara soetada, siis on mõistlik enamik kasumit lukku lüüa ja raha hoiustele tõsta (arvestades, et nii kõrgeid intresse enam ilmselt ei näe). Ma ise näiteks vähendasin Merko ja Nordeconi arvel veidi võimendust.

Kui aga kiiret rahavajadust ei ole ja pigem on vaba raha peale tulemas (think dealer discount ;), siis on ehk hea mõte alustada ostukampaaniat. Nagu ikka, osta tasub mitmes osas, soovitavalt languspäevadel ja soovitavalt firmasid, mis ei lähe pankrotti. Nagu näiteks SAF tehnika ;) Tegelikult küll ootaks SAFi puhul kvartalitulemused ära (tulevad 3. veebruaril ehk keset Sizzlerit).

Kokkuvõtlikult - kasum on küll tore, aga mida selle turult välja võetud rahaga edasi teha? Hoiused enam ei tooda ja lootus, et ehk saab hiljem odavamalt tagasi osta, kipub tavaliselt üksnes lootuseks jäämagi.

2009. aasta möödas - aeg tibusid lugeda

Käes on aasta 2010. ja üks minu senise investeerimiskarjääri põnevamaid aastaid on nüüdseks selja taha jäänud. Kes oleks 2009. aasta veebruaris-märtsis julgenud ennustada, et Tallinna börsiindeks tõuseb aastaga 46,3% või et USA S&P 500 on 19,7% võrra kõrgemal. Aga nii ta läks.

Kui nüüd oma investeeringud üle vaadata, siis ülekaalukalt kõige edukamaks võib kuulutada Panevezio Statybas Trestase (PST) aktsia, mis tõusis aastaga koguni 153% (koos dividendidega 156,7%). Ka teised portfelli ehitusfirmad tegid hea aasta - Merko aktsia hind kasvas 79% (koos dividendidega 87,1%) ja Nordecon 55% (koos dividendidega 60,8%).

Teiseks suurt tootlust pakkuvaks grupiks olid pankade aktsiad: Deutsche Banki aktsia kosus 73% ja Swedbank 60%.

Aasta erakordsust näitab ka see, et portfellis ei jäänud mitte ühegi instrumendi tootlus negatiivseks (Arco Vara sulgus võrreldes aasta algusega muutumatult, olles küll kaupelnud väga volatiilselt).

Kuna kasutan oma portfellis USD riski maandamiseks dollaripõhist võimendust, siis aitas see ka üldtulemust omajagu tõsta. Dollari kurss küll aasta lõikes väga palju ei muutunud (kurss langes 2,2%), kuid kuna turud olid tugevas tõusus, mõjus võimendus üldtootlusele väga positiivselt (dollari laenuintress oli LHVs 7,75%).

Kõik eelnev kokku andis Müügiguru portfellile aastaseks kasvuks lausa 145%, samuti kasvas rekordiliseks dividenditootlus (5,9% portfellist).

Uuel aastal uue hooga - eesmärgiks on suurendada dividendiaktsiate osakaalu kuni ca. 50% koguportfellist (2009. aasta lõpu seisuga 37%). Eelkõige tahaks suurendada TEO osakaalu (hetkel 16% portfellist), kuna pean seda Baltikumi kõige turvalisemaks aktsiaks. Samuti oleksin nõus suurendama veelgi Norma positsiooni, kui turg selleks peaks häid võimalusi pakkuma.

Aasta lõpu seisuga on portfelli 6 suurimat investeeringut järgmised:
1. Norma 21%
2. TEO 16%
3. PST 12%
4. Nordecon 12%
5. Merko 11%
6. SLV 11%