Normalt ülihead tulemused

Eile tulid välja Norma 2009. aasta viimase kvartali tulemused. Ootusi ületati nii käibe kui ka kasumi osas, lisaks saadi kätte osa varem ebatõenäoliselt laekuvateks arveteks hinnatud nõuetest. IV. kvartalis saavutas Norma oma kriisieelse kasumi, aga seda ca. 25% väiksema käibe pealt. See annab lootust edasiseks tugevuseks.

Bilansis on hetkel 3.48 euri raha, seega saab ülejäänud firma kätte ca. 1 euriga. Võtsin ise täna 500 aktsiat juurde, 4.45 pealt. Tundub, et eile-täna müüakse mingit suuremat pakki, näiteks 449k Gildile kuuluvat aktsiat. Kui Norma ei maksa vähemalt 5 eek dividendi, siis on see ikka paras sigadus. See annaks praeguselt hinnalt veidi üle 7% dividenditootlust.

Tahaks ka TEOd lisada, aga hind on väga kiirelt eest ära liikunud. Aasta algusest on TEO tõusnud juba üle 25%, samas kui Norma on liikunud 14%. OMXT on samal ajal pannud täiega raketti +43%!

APPI - tööotsijad, tulge ramse müüma!

Vaatan praegu ETV saadet "Tööotsija" ja ei saa vait olla. Kolm asjalikku ja ilusat noort tütarlast otsivad Tartusse tööd. Kandideerivad väikehotelli-kohviku adminiks. Omanik rääkis just, et töötajalt oodatakse ausust, töökust, pingetaluvust, võõrkeeli, meeldivat suhtlemist. Ja palgaks on 43 krooni TUNNIS! See teeb siis kuupalgaks täpselt 6880 krooni! Kas tõesti leidub inimest, kes sellise palga eest läheks sinna tööle???

Vahepeal on mul tõesti tunne, et me peaksime SWs medali riigilt saama, et noortele tööd pakume. Siinkohal meenub mulle Julia, kes varem ettekandjana töötas. Ja kes see suvi veidi üle 150 000 krooni teenis. Ehk siis 22 kuud adminnina ;)

Kõiki tööotsijaid saab näha siin

Tallinna börs maailma parim!

Kuidagi on nii juhtunud, et ajal kui ma olen USAs koolitusel, toimub Tallinnas ilus ralli. Nii ka see aasta. Ilmselt aitas see vältida liigset müümist, mis sageli tõusval turul kipub juhtuma. Tagasi pealkirja juurde - ei juhtu just sageli, et kodumaine börs paneb kogu maailmale NIIVÕRD pika puuga ära - OMXT oli eelmise nädala lõpu seisuga aasta algusest enam kui 30% plussis, samas kui USA näiteks oli 2%-ga miinuses. Mis selle suure tõusu taga on ja kas jätkub jõudu ka kauemaks?

Peamiseks ralli põhjuseks on asjaolu, et (välis)investorid hindavad üha tõenäolisemaks, et 2011. aasta alguses on Eestis kroonid eurodega asendatud. See omakorda toob kaasa kaks asja:

Esiteks muutuvad krooniintressid odavamaks ja hoiuste tootlus väheneb. Suure tõenäosusega oleme järgmine aasta olukorras, kus aastasele hoiusele on raske saada üle 2-4% tootlust. See tõstab omakorda huvi aktsiate vastu - päris mitmed firmad pakuvad sellisest tootlusest kõrgemat dividenditootlust (Tallinna Vesi, Norma). Meedias on juba ridamisi jooksnud läbi uudiseid, kus pangad vähendavad hoiuseintresse ja isegi minu lemmik Parex tõmbas aastase hoiuse 9,5%i pealt 8%le.

Teiseks toob euro tulek Eestile kaasa usalduse tõusu välisinvestorite silmis. Mäletan ähmaselt corporate finance klassis õpitut, kus projekti tasuvust hinnati diskontomäärast lähtuvalt. See omakorda sõltus eelkõige riigi ja valuuta stabiilsusest. Pole kahtlustki, et euro alandaks Eesti riskipreemiat ja sellega seoses muutuksid varem ebatasuvad projektid kasumlikuks. See omakorda tähendab rohkem investeeringuid, kiiremat majanduskasvu ja tõusvaid börsikursse. Loomulikult meelitab see Eestisse ka rohkem porfelliinvesteeringuid, mis madala likviidsusega turule mõjuksid korraliku süstina. Ilmselt ongi see väikeses ulatuses jaanuaris juba juhtunud.

Mis siis edasi teha, kui portfell on paari nädalaga tõusnud rohkem kui enamik analüütikuid ennustas aastaseks tõusuks?

Vastus sõltub ilmselt investori suuremast pildist - kui on lähiajal plaan näiteks kinnisvara soetada, siis on mõistlik enamik kasumit lukku lüüa ja raha hoiustele tõsta (arvestades, et nii kõrgeid intresse enam ilmselt ei näe). Ma ise näiteks vähendasin Merko ja Nordeconi arvel veidi võimendust.

Kui aga kiiret rahavajadust ei ole ja pigem on vaba raha peale tulemas (think dealer discount ;), siis on ehk hea mõte alustada ostukampaaniat. Nagu ikka, osta tasub mitmes osas, soovitavalt languspäevadel ja soovitavalt firmasid, mis ei lähe pankrotti. Nagu näiteks SAF tehnika ;) Tegelikult küll ootaks SAFi puhul kvartalitulemused ära (tulevad 3. veebruaril ehk keset Sizzlerit).

Kokkuvõtlikult - kasum on küll tore, aga mida selle turult välja võetud rahaga edasi teha? Hoiused enam ei tooda ja lootus, et ehk saab hiljem odavamalt tagasi osta, kipub tavaliselt üksnes lootuseks jäämagi.

Ei saa me läbi Lätita...

Kuna olen uue aasta alguse puhul külmetusega kodus, siis võtsin paariks päevaks aja maha, et veidi uusi firmasid analüüsida. Võtsin seekord sihtmärgiks Läti aktsiaturu, mis tundub olevat päris hästi mutta pekstud. Otsisin eelkõige ekspordiga tegelevaid firmasid, kes Läti majanduslangusest pigem võidaksid (odavamad tegevuskulud). Samuti otsisin firmasid, kellel puuduks võlg ja mis kaupleksid sellisel hinnatasemel, et oleks piisav turvavaru ka olukorra halvenemisel.

Tegelikult on Läti turg muidugi odavaid firmasid täis, aga probleemiks on täiesti olematu likviidsus - aktsiaid ei ole lihtsalt müügis. Näiteks on kaks väikest põllumajandusfirmat - SCM1R ja KCM1R, mille turuväärtus jääb alla 700 000 lati ja millel ei olnud välja pandud ei ühtegi müügi- ega ka ostunoteeringut.

Seega võtsin peamise vaatluse alla Riia börsi põhinimekirja, kus võiks vähemalt mingitki käivet leida. Ja kes otsib, see leiab ;)

SAF Tehnika. Firma, mis on kõikidele selle omanikele toonud viimase paari aasta jooksul valu ja viletsust kui turuväärtus kukkus 2006. aasta 36.4 miljoni lati pealt 1.4m latini. Firma, mille kasum on viimased kolm aastat kukkunud ja mis on juba kaks aastat järjest kahjumis. Firma, mille käive kukkus viimases kvartalis 31%. Brrr...

Aga nagu öeldakse, iga kaup muutub mingi hinna juures soodsaks. SAF1R-l on ca. 3 miljonit aktsiat (2,970,180 tk) ja hetkel kaupleb firma hinna juures 0.54 latti. Turuväärtuseks teeb see siis laias laastus 1.5m latti. SAF maksis eelmise aasta lõpus omanikele 0.23 santiimi dividendi, mis viis kassast välja ligi 700k latti. Kuid isegi pärast seda makset on viimase aruande järgi SAFil käes veidi üle 2 miljoni lati! Firmal puudub võlg, omakapital on ligi 6.5 miljonit. Ja mis kõige ilusam - hoolimata kahjumist tootis firma viimases kvartalis enam kui 433 000 latti rahavoogu!

Pean tunnistama, et ma väga SAFi toodetest aru ei saa (toodetakse mingeid raadiokiipe mobiilside jaoks), kuid sellist bilanssi ja rahavoogu annab ikka otsida! Lisaks kõigele on SAF ise positiivselt meelestatud oma tuleviku suhtes ja on just alustanud uue generatsiooni kiipide CFIP tootmist.

Võtsin täna esimese osa positsioonist sisse 0.53-0.54 pealt.

2009. aasta möödas - aeg tibusid lugeda

Käes on aasta 2010. ja üks minu senise investeerimiskarjääri põnevamaid aastaid on nüüdseks selja taha jäänud. Kes oleks 2009. aasta veebruaris-märtsis julgenud ennustada, et Tallinna börsiindeks tõuseb aastaga 46,3% või et USA S&P 500 on 19,7% võrra kõrgemal. Aga nii ta läks.

Kui nüüd oma investeeringud üle vaadata, siis ülekaalukalt kõige edukamaks võib kuulutada Panevezio Statybas Trestase (PST) aktsia, mis tõusis aastaga koguni 153% (koos dividendidega 156,7%). Ka teised portfelli ehitusfirmad tegid hea aasta - Merko aktsia hind kasvas 79% (koos dividendidega 87,1%) ja Nordecon 55% (koos dividendidega 60,8%).

Teiseks suurt tootlust pakkuvaks grupiks olid pankade aktsiad: Deutsche Banki aktsia kosus 73% ja Swedbank 60%.

Aasta erakordsust näitab ka see, et portfellis ei jäänud mitte ühegi instrumendi tootlus negatiivseks (Arco Vara sulgus võrreldes aasta algusega muutumatult, olles küll kaupelnud väga volatiilselt).

Kuna kasutan oma portfellis USD riski maandamiseks dollaripõhist võimendust, siis aitas see ka üldtulemust omajagu tõsta. Dollari kurss küll aasta lõikes väga palju ei muutunud (kurss langes 2,2%), kuid kuna turud olid tugevas tõusus, mõjus võimendus üldtootlusele väga positiivselt (dollari laenuintress oli LHVs 7,75%).

Kõik eelnev kokku andis Müügiguru portfellile aastaseks kasvuks lausa 145%, samuti kasvas rekordiliseks dividenditootlus (5,9% portfellist).

Uuel aastal uue hooga - eesmärgiks on suurendada dividendiaktsiate osakaalu kuni ca. 50% koguportfellist (2009. aasta lõpu seisuga 37%). Eelkõige tahaks suurendada TEO osakaalu (hetkel 16% portfellist), kuna pean seda Baltikumi kõige turvalisemaks aktsiaks. Samuti oleksin nõus suurendama veelgi Norma positsiooni, kui turg selleks peaks häid võimalusi pakkuma.

Aasta lõpu seisuga on portfelli 6 suurimat investeeringut järgmised:
1. Norma 21%
2. TEO 16%
3. PST 12%
4. Nordecon 12%
5. Merko 11%
6. SLV 11%