Tugevad tulemused TEOlt ja Normalt

Kui esmaspäeval pärast kauplemise lõppu tuli tulemustega välja Leedu Telekom (TEO), siis täna hommikul enne turu avanemist tulid välja Norma IV kvartali tulemused. Kuna minu OÜ investeeringutest moodustab Norma hetkel 35% ja TEO 23%, siis on need tulemused mulle ka väga südame- ja rahakotilähedased ;) Õnneks võib kokkuvõtlikult öelda, et mõlemad firmad ületasid neile pandud ootusi ja andsid kindlustunnet valitud strateegia õigustamiseks.

TEO puhul on peamiseks murelapseks võimalus, et nende fikseeritud telefoniside tulud jätkuvad langemist, sest inimesed liiguvad üha enam mobiilside poole. Õnneks selgus, et TEOl õnnestus 4. kvartalis koguni vastavat tulu 1.5% võrra kasvatada. Samas jätkus internetiteenuste kiire kasv ja TEO on ennast edukalt positsioneerinud ka TV turul (pakkudes Eesti Telekomile sarnast kodulahendust). Kokku kasvas TEO käive 4. kvartalis 12,2% ja kasum enne tulumaksu kasvas 21%. Seega igati head tulemused. Jaotamata kasum moodustab hetkel 0.24 LTL aktsia kohta ning TEOl on raha hetkel bilansis 0.47 LTL aktsia kohta. Aktsia hind hetkel on 2.13 LTL. Seega saaks firma lõdva randmega maksta välja 0.24 LTL aktsia kohta, mis teeks dividenditootluseks whooping 11.2%. Kui see ei ole rahalehm, siis mis on?

Norma puhul olid tulemused veelgi tugevamad. 4. kvartalis kasvas käive 29% (müük Venemaale kasvas 67%, millest omakorda 79% moodustasid Lada Priorale disainitud turvasüsteemide tarne. Seega tundub, et idee, et Norma haarab endale Venemaalt uut käivet tänu sealsete autode turvalisuse tõusule, on endiselt jõus). Norma kasum 4. kvartalis kasvas 28%. 2007. aasta puhaskasum aktsia kohta oli 8.02 krooni (2006. aastal 6.49 krooni).

Mis aga Norma huvitavaks teeb, on tema bilanss. Normal on hetkel bilansis raha aktsia kohta 41 krooni (aktsia maksab hetkel 5 eur ehk 78.2 eek). Norma jaotamata kasum aktsia kohta on 57.75 eek. Seega on firma P/E suhe (kui raha bilansist välja võtta) 4.6. Kui see ei ole hea value investment, siis mis on?

Ahjaa, TEO on ka tarkinvestor-spets Kristjan Lepiku üks investeerimisidee.

Fondijuhtide valu on väärtusinvestori õnnistus ;)

Täna siis Tallina börsil päris korralik verelaskmine. Hetkel on miinus 2.14% Talse kukkunud, aga mõneti karmim kraam (ARC, TKM, BAL, OEG) oli päeva jooksul ikka üle 3% miinuses. Alla müüakse isegi aktsiad, mille puhul analüütikud on ühel meelel, et need on juba fundamentaalselt odavad (ETL, TEO, Norma). Miks siis investorid ikkagi oma aktsiaid müüvad, kuigi nad usuvad, et hinnad on juba odavad?

Lääne turgudel on selle põhjuseks sageli lühikeseks müümine (short selling), kus spekulandid laenavad pikaajalistelt investoritelt aktsiaid, müüvad need turgu ja ostavad pärast paanikat odavamalt tagasi (pannes kasumi tasku). Eestis aga aktsiaid välja ei laenata ja lühikeseks müümist kasutada ei saa. Väikese likviidsusega Ida-Euroopa turgudel (mis Eesti ka on) on aga teine mõjujõud mis aktsiate hindu allapoole (ja tõusutrendis ka ülespoole) fundamentaalseid hinnatasemeid viib. Nimelt on fondidel kohustus lasta fondiomakuid fondist välja, ehk siis kui paljud inimesed oma fondiosakud müüki panevad, on fondihalduril vaja raha. Ja seda raha ei saa mujalt, kui olemasolevaid investeeringuid likvideerides. Mis omakorda kisub alla nende samade investeeringute väärtust ja see omakorda suunab üha uusi fondiomanikke oma osakuid müüma, sest kes ikka tahaks oma portfellis hoida punast värvi näitavaid numbreid. Ja see omakorda tõmbab fondist veelgi raha välja ja fond peab veelgi aktsiaid turgu müüma. Ja nii edasi ja nii edasi...

Fondid üritavad sellist negatiivset tsüklit küll vältida, selgitades klientidele, et aktsiafondid on sobilikud investoritele, kelle investeerimistähtaeg on vähemalt 5 aastat. Tegelikkuses ei loe enamus fondiinvestoreid neid soovitusi isegi läbi, rääkimata soovituste seedimisest ja ettekujutamisest, mis tunne on näha oma investeeringut reaalselt 30% miinuses mitu aastat järjest. Päriselus juhtub tavaliselt nii, et investor on rõõmuga pikaajaline investor tõusval turul, kuid languse puhul tahaks juba 2. languspäeval fondid müüki panna. Mida siis teha, et sellisest olukorrast pääseda ja isegi tulu lõigata?

Esiteks on kasulik läbi mõelda enda finantspostitsioon. Kui palju raha on hetkel juba ära investeeritud, kas ja kuna seda raha vaja on? Kindlasti on hea mõte omada sularahareserve, et soodsatest hindadest kasu lõigata. Ja tegutseda ei tasu paanika mõjul. Tuletan siinkohal meelde, et aktsiatesse EI TOHI investeerida raha, mida on vaja kuu kuu pärast lapse õppemaksu tasumiseks. Aktsiad on sobilik investeering inimesele, kellel on finantsilist manööverdusruumi. Vahest juhtub, et investeeringut ei saa mõistliku hinnaga rahaks teha mitme aasta jooksul. Selleks on vaja hoida alati piisavat rahavaru.

Samuti on soovitatav positsioone ehitada astmeliselt. Nii väldid seda, et paned kogu raha mängu hetkel, kui hinnad turul muutuvad veelgi odavamaks. Kui oled positiivne, et sinu poolt valitud aktsiatel on hea potentsiaal ja oled rahul nende tootlusega (pean silmas eelkõige dividenditootlust), siis pakub fondide paanikamüük ülihead võimalust saada portfelli häid investeeringuid justkui lõpumüügi hinnaga. Aga investeeri ikka ainult kannatlikku raha!

Crameri top stock-picks

Ostsin Havaile minnes endale järjekordse Jim Crameri raamatu "Stay mad for life" ja nautisin iga lehekülge sellest. Härra Cramer on siis selline mees, kes juhtis aastaid oma riskifondi ja läks varakult pensionile ja nüüd juhib USA populaarset telesaadet Mad Money, kus kommenteerib aktsiaturgu ja lähub toole ;)

Raamat on justkui kirjutatud nii, et kui sa peaksid oma elus vaid ühe finantsraamatu läbi lugema, siis oleks see just see õige. Raamat koosneb kahest osast - üldine personal finance, mis ehk liiga USA põhine ja nämmutav (kokkuvõte: et saada rikkaks, tuleb kulutada vähem kui teenid ja sääst tulusalt investeerida). Lähemalt räägitakse pensionisammastest, tervisekindlustusest ja laste tulevikuks investeerimiseks. Üks hea mõte, mis mulle sellest esimesest poolest meelde jäi, oli see, et enne kui saada rikkaks tuleb hoolitseda selle eest, et sa ei jääks vaeseks. Ehk siis point selles, et tasub oma investeeringud jagada kaheks:
1. Vaesuse vältimiseks mõeldud investeeringud (tervisekindlustus, pensionisambad, varakindlustus, kasutushoius jms) - siin ei ole oluline nende tootlikkus, vaid pigem see, et riskid oleks kaetud

2. Rikkaks saamiseks mõeldud investeeringud (fondid, aktsiad, optsioonid jms) - siin on oluline riski/tulu suhe ja ajastus.

Raamatu teises osas on Cramer oma tuntud headuses riskifondijuht ja annab soovitusi, kuidas juhtida oma rikkaks saamise investeeringuid. Väga hea lugemine oli 20 uut soovitust investeerimiseks ehk mida teeb tavainvestor fondijuhist paremini. Ja lisaks 10 asja, mida teevad fondijuhid tavainvestorist paremini.

Et aga mitte liiga üldiseks jääda, toob Cramer välja ka 5 sektorit, kuhu pikemas perspektiivis on kasulik investeerida:

1. Õhu- ja kaitsetööstus
2. Põllumajandus
3. Naftatööstus ja -teenindus
4. Maavarad ja kaevandus
5. Infrastruktuur

20 parimat aktsiat, kuhu 5+ aasta perspektiivis investeerida (ja nende kolme kuu ning aastane muutus):

Caterpillar -18%, 2%
Goldman Sachs -9%, -6%
Conoco -12%, 19%
XTO Energy 9%, 34%
Transocean 15%, 68%
Hologic 9%, 20%
Inverness Medical Innovations 7%, 44%
CVS Caremark -6%, 11%
McDonalds -1%, 21%
Freeport-McMoRan -15%, 56%
Hewlett-Packard 12%, 37%
Corning -9%, 7%
Google 9%, 23%
International Game Technology -7%, -7%
Pepsi 1%, 15%
Procter & Gamble -1%, 8%
NY Stock Exchange -2%, -22%
Union Pacific 0%, 13%
Boeing -24%, -10%
Sears Holdings -29%, -49%

Crameri TOP picks on siis keskmiselt aastaga tõusnud 14% ja viimase kolme kuuga langenud 4%. S&P 500 samas on langenud aasta jooksul 5% ja viimase kolme kuu jooksul 10%. Seega esialgu on Cramer turgu edestanud. Kui ise peaks ühe aktsia välja valima, siis võtaks Boeingu.

Reisimine...

Hmm... võtsin esmaspäeval atlase ette ja lugesin üle riigid kus ma olen käinud. Ja pilt oli selline, et oleks nagu varsti aeg uuesti reisima minna. Kuigi maailmas on üle 200 riigi, olen mina jõudnud vaid 38sse. Ja olles 25 aastane, tuleb ilmselt tempot tõsta ;)

Eesti
Läti
Leedu
Soome
Rootsi
Norra
Taani
Poola
Slovakia
Tsehhi
Saksamaa
Austria
Ungari
Holland
Belgia
Prantsusmaa
Shveits
Bulgaaria
Horvaatia
Sloveenia
Bosnia ja Herzegovina
Kreeka
Itaalia
Portugal
Hispaania
Kreeta
Küpros
Türgi
Kanaari saared
Egiptus
Tuneesia
Maroko
Gambia
Inglismaa
Mehhiko
USA
Turks ja Caicose saared
Hawaii saared (Maui)