Tartu Maraton seljataga

Hmm, 63 kilomeetrit suuskadega mäest üles ja alla (eelkõige siiski üles) vehkida... Ei kõlanud just eriti ahvatlevalt, kuid kuna Janar mu sinna kirja pani, tuli asi ette võtta. Tuleb tunnistada, et see ei ole mitte esimene kord kui ma maratoni registreerimisraha olen ära maksnud. Üleeelmisel aastal makstud raha tuli siiski korstnasse kirjutada (olgu Jumal tänatud), sest lund ei olnud. Polnud ka vormi ega treeningut. See aasta siis hakkasin valmistuma nädal enne kui käisime vennaga maratonirajal sõitmas. Naljaga pooleks võib öelda, et harjutasin finsheerimist, sest sõitsime Elvast 9 km Otepää poole ja tagasi. Aga ei olnudki kõige hullem. Päris maraton oli ikka põnevam. Eelkõige meeldis mulle see, et sai vanu sõpru näha. Aga ikka võimas tunne oli ka kui 4000 inimest ajama panid. Esimesel tõusul oli mul puls juba üle 180, kuigi algselt oli plaan, et üle 160 ei lase. Elasin kuidagi esimesed 8 km üle ja siis oli juba esimene toidupunkt. Üldse oli minu selleaastane maraton rohkem nagu etapisõit: toidupunktis kõht saia ja mustikasuppi täis, siis täie hooga uhama kuni pulss oli 185 ja siis vaikselt kuni järgmise toidupunktini ;)

Aga uhke olin enda üle lõpus küll ja jõudu jäi veel üle ka - tegin lõpus korraliku spurdi ja sain tänu sellele 2 kohta kõrgemale... kokkuvõttes alla 7 tunni ja minust on saanud maratonihoolik ;)
Järgmine aasta siis sihime alla 6!

Kasumilõikamine teiste inimeste hädadest

Kõlab justkui väga ebaeetiline tegevus, kuid "raha ei haise" (kui tegu ei ole Gambia rahaga, irw.). Inimkond teatavasti vananeb ja üha rohkem inimesi vajab ravimeid, et ennast oma üha pikenevas elus inimväärsena tunda. See justkui annaks mõista, et ravimitootjate aktsiad peaksid olema head investeeringud. Paraku on suured ravimifirmad (a la Pfizer, Merck, BristolMyers Squibb etc.) alates 2000. aasta tippudest järjekindlalt hoopis madalamale vajunud. Miks siis nii? Peamiseks põhjuseks on üha kasvav probleem uute ravimite turule toomisega. Ühelt poolt on uute ravimite avastamine üha raskem, sest järjest rohkem tuleb selleks vaeva näha. Lisaks sellele on valitsused järjest karmistanud nõuded uuringutele, et kindlaks teha ravimite ohutust. Piisab paarist surmakahtlusest, et miljardeid maksma läinud ravim käibest ära võetakse (nagu Mercki VIOXX paraku näitas). Ravimite turule jõudmiseks kulub niipalju aega, et 20 aastane patent on suures osas juba kulutatud enne kui ravim müügile jõuab. Ja niikui 20 aastat mööda saab (või suudetakse ravimit parendada), on konkurendid jaol. Pole just lihtne äri ;) Samas, edukas ravim garanteerib siiski aastateks monopoli ja suurepärase cash-flow (nagu Pfizeri Lipitor) on tõestanud.

On siiski ka väiksema riskiga võimalusi eelpool mainitud trendist kasu saada. Selleks on geneeriliste ravimite tootjate aktsiad. Geneerikud on siis ravimid, mis on küll sama koostisega, kuid teise kaubamärgiga kui originaalid (a la nagu EMT säästuoperaator Diil, mis kasutab ju tegelikult sama EMT leviala). Kuna geneerikutootjatel pole vaja tootearendusse eriti investeerida, saab ravimeid müüa odavamalt ja sellega hoida hinda madalam. Väiksemad on ka riskid, et valitsus ravimit turule ei luba vms.

Riskivaba pole ka see äri. Minu investeeringute ainuke totaalne hävimine siiamaani seondub geneerikute tootja Able Labsiga, mis läks tootmisprotseduuris avastatud puuduliku kvaliteedi tõttu manalateele (ära kunagi investeeri raha, mida sa ei raatsi kaotada!). Kuidas siis riski veelgi vähendada? Üheks heaks võimaluseks on SEB poolt pakutav Meelis Angermaa poolt juhitub SEB Geneerilise farmaatsia fond.

Fond annab hea võimaluse riski hajutada mitmete riikide ja firmade vahel (SEB fondis miski 20 erinevat firmat) ja seda odava hinnaga. Pikaajalise investeeringuna minu meelest head potentsiaali pakkuv toode, mis pealegi palju vähem geopoliitikast sõltuv kui riikide ja piirkondadepõhised fondid (a la Venemaa). Ma ise kasutan seda omamoodi riskimaandusena oma Big Farma investeeringutele (halvad uudised Big Farmale on üldiselt vesi geneerikute veskile ja vastupidi).

Ahjaa, Olvi on jõudnud 28 euro tasemele. Siit enam ei julge juurde võtta hästi. Aga on üks uus idee, millest järgmine kord.

Ja veel, Eestil on juba 3 kulda - iga kord kui ma telekast suusasõitu olen juhtunud vaatama, on eestlased kulla võitnud ;) Nii, et peab vist veel vaatama!

Viitamise eest nänni

Selle nädala jooksul olen leidnud juba kaks pakkumist, kus kellegi teise blogi viitamise eest oma blogis on võimalik nänni saada. Üks oli mingi raamat millest oli juttu Raini blogis, teise leidsin aga Skype blogist. Põnev ja uudne viirusturustus tundub see olevat.

Ahjaa, ja veel, Kiku on uus Eesti kangelane, ilmselt kirjutavad seda täna päris mitmed Eesti blogimehed ;)

Riskantne võimalus raha kasvatada

Trigon pakub alates 15. veebruarist oma uut fondi Uus Euroopa TOP 10. Esialgu suhtusin asja huumoriga, sest Trigonilt tuleb uusi fonde samatihti kui Eestis uusi ministreid (või veel tihedamini). Asja veidi lähemalt uurides tekkis aga alljärgnev idee, mis hea õnne korral ka veidi raha võimaldab kasvatada.

Nimelt on uue fondi eripäraks see, et investeeritakse vaid 10 Trigoni arvates kõige enam allahinnatud ettevõttesse Uus-Euroopas (eelkõige Rumeenia, Poola). Ettevõtete arv Top 10 Fondis ulatub olenevalt turusituatsioonist 8-12-ni, kusjuures ühte ettevõttesse võib investeerida maksimaalselt 20% fondi varadest. Fondi vara on igal ajahetkel vähemalt 95% ulatuses aktsiatesse investeeritud.

Vaadates veidi lähemalt Trigoni uue fondi filosoofiat, sselgub, et Trigon on huvitatud eelkõige väiksemates ja mitte eriti aktiivselt kaubeldavatest aktsiatest. Arvestades Trigoni suurt kliendibaasi ja nende varasemate fondide suurt populaarsust, võib loota, et ka uue fondi maht hakkab kiiresti kasvama. Näiteks on Tringoni II Laine Fondi maht kasvanud mõne aastaga 971 miljoni kroonini ja Kesk- ja Ida-Euroopa fond ületab juba 1,5 miljardi piiri. Sellest tuleneb ka põnev võimalus.

Kui oletada, et fondi maht kasvab aasta jooksul ca. 500 miljoni kroonini, siis jagades 95% sellest 10 firma vahel, tuleb ühe firma kohta summaks 45 miljonit krooni ehk ca. 3 miljonit eurot. Selline summa liigutab väiksemaid aktsiaid päris oluliselt ja seega võiks oletada, et vähemalt mingis osas hakkab Trigon ise portfellis olevate aktsiate hindu tõstma (kuna uus sisenev raha on vaja ära investeerida). Kui suures ulatuses, sõltub muidugi portfellis olevatest aktsiatest.

Riske on muidugi ka. Esiteks on fond väga kontsentreeritud ja juba ühe firma hävimine omab suurt mõju kogu fondile. Teiseks on Uus Euroopa turud juba kolm viimast aastat tõusutrendis olnud ja keegi ei tea, kaua pidu veel kesta võiks. Trigon ise loodab riske maandada hea kodutööga, et investeerida vaid "unustuses" olevatesse ja allahinnatud aktsiatesse.

Kokkuvõttes võiks riskimaiamad rahaliigutajad Trigoni TOP 10 peale mõelda küll. Eriti kasulik on investeerida kas kohe alguses (eeldatavasti odavaim hind ja pole ka märkimistasu veebruari lõpuni) või siis pärast esimest kuuaruannet, kui on juba ka näha, mis firmadesse Trigon investeerib. See omakorda annab aga hea võimaluse täpselt välja arvutada, kas ja kuidas Trigoni mahud igat portfellis olevat aktsiat mõjutaksid.

Apple ja Google - kas kustuvad tähed või hea ostukoht?

Viimaste nädalate jooksul on kaks suurt tehnoloogiafirmat sattunud üle pika aja langustrendi. Nii Google kui ka Apple on viimase paari aasta jooksul lausa plahvatuslikult kasvanud (seda nii firma kui aktsia tasandil) ja nagu ütleb vanasõna, mis üles läheb, peab ka alla tulema. Näiteks on Apple aasta jooksul liikunud 33 dollarilt 86,4le ja Google 172lt 475le . Samas sulgus täna Apple 64,71 USD tasemel ja Google koguni 345,70 USD.

Kas tegemist on hea ostukohaga või on just praegu see hetk, kus "tark raha" kasumit võtab ja sakkerid rõõmuga ostavad "hinnasula" läbi teinud aktsiaid. Kui oskaks kindlalt öelda, oleks juba Kariibi mere saartel...

Mis mulle aga nende kahe firma juures siiski sümpaatne on, on nende bilanss. Kummalgi firmal seisab võlakohustuste koha peal ümmargune 0. Pole just palju sellise suuruse firmasid, mis täiesti võlavabad oleksid. Selle teine aspekt on vaba cashflow. Apple iga aktsia sisaldab endas 10,26 USD sularaha, mis firma tallele on pannud. Google puhul on sama näitaja 27,18.

Veel näitajaid: Apple P/E on 34,9 ja Google oma 68,85. Mõlemad on kahtlemata kõrged, kuid siiski oma tipptasemetelt veidi alanenud.

Kokkuvõtlikult võib väita, et firmad on ikkagi kallid, kuid erinevalt paljudest teistest "mullidest" pole neis firmades vähemalt võlga ja samas toodavad nad tugevat kasumit ja rahavoogu (internetisaidi ülalpidamine on hea tulususega tegevus!). Kellel pikem horisont ees, võiks hakata vaikselt aktsiaid koguma.

Tahad head investeeringut - osta A. Le Coqi!

A.LeCoq on ennast juba päris kaua reklaaminud, et investeeri õllesse, pudelid võid ju ära viia! Tegelikult on aga õlletootja ise ilmselt veidi kasumlikum investeering. AleCoqi otse osta ei saa, kuid õnneks on olemas võimalus saada korraga Olvi OY, AS A. Le Coq Group, AS A. Le Coq Tartu Õlletehas, A/S Cesu Alus, AB Ragutis ja AS Ösel Foods (Aura kaubamärkide omanik). Ehk siis osta Helsingi börsilt aktsiat nimega Olvi.

Miks see hea diil on? Ma numbritest ei hakka rääkimagi, aga lihtsalt et kogu see kupatus tuleb odavamalt kätte kui Saku (mis ainult Eestis tegutseb). Olvi kaudu laekub Sulle raha iga kord, kui keegi avab mõne A. Le Coqi õlle, Fizz siidri, limonaadi või Aura mahla. Lisaks veel õlletehased Lätis ja Leedus.

Numbritest niipalju, et kui esmalt Olvi silma jäi 2005. a. oktoobris, oli hind ca. 18 eurot, tänaseks juba 24 eurot. Nii, et - kiirustage, seltsimehed unetud!

UUS - kuna on hetk vaba aega, siis nüüd veidi numbritest ka. Võrdleme lähemalt Sakut ja Olvit (esimest saab osta Tallinna, teist Helsinki börsilt). Saku puhul oli 2005. aasta 9 kuu kasum 4,1 miljonit eurot, Olvi puhul sama number 8,7 miljonit. Olvi puhul teeb see P/E suhteks (hinnaks 25 eurot) 15, Saku puhul (hind 9,6) aga 18,7.

Minu jaoks on aga olulisem pigem see, et Olvi sees on tunduvalt rohkem kasutamata ressursse, sest pea kogu kasum tuleb Eestist ja Soomest, kusjuures Leedu on senini tootnud isegi kahjumit. Arvestades Leedu ja Läti kiiret majanduskasvu julgeks ka seal oodata tulemuste paranemist. Eelpool nimetatud aktsiahindade korral on Saku turuväärtus 77 miljonit eurot ja Olvi oma 130 miljonit. Kuigi Olvi oli 18 eur/aktsia kindlasti parem ost kui 25 euri pealt, on kasvuruumi endiselt. P/E oleks kahel firmal samaväärne siis, kui Olvi hind oleks 31 euri.