Monday, February 20, 2006

Tartu Maraton seljataga

Hmm, 63 kilomeetrit suuskadega mäest üles ja alla (eelkõige siiski üles) vehkida... Ei kõlanud just eriti ahvatlevalt, kuid kuna Janar mu sinna kirja pani, tuli asi ette võtta. Tuleb tunnistada, et see ei ole mitte esimene kord kui ma maratoni registreerimisraha olen ära maksnud. Üleeelmisel aastal makstud raha tuli siiski korstnasse kirjutada (olgu Jumal tänatud), sest lund ei olnud. Polnud ka vormi ega treeningut. See aasta siis hakkasin valmistuma nädal enne kui käisime vennaga maratonirajal sõitmas. Naljaga pooleks võib öelda, et harjutasin finsheerimist, sest sõitsime Elvast 9 km Otepää poole ja tagasi. Aga ei olnudki kõige hullem. Päris maraton oli ikka põnevam. Eelkõige meeldis mulle see, et sai vanu sõpru näha. Aga ikka võimas tunne oli ka kui 4000 inimest ajama panid. Esimesel tõusul oli mul puls juba üle 180, kuigi algselt oli plaan, et üle 160 ei lase. Elasin kuidagi esimesed 8 km üle ja siis oli juba esimene toidupunkt. Üldse oli minu selleaastane maraton rohkem nagu etapisõit: toidupunktis kõht saia ja mustikasuppi täis, siis täie hooga uhama kuni pulss oli 185 ja siis vaikselt kuni järgmise toidupunktini ;)

Aga uhke olin enda üle lõpus küll ja jõudu jäi veel üle ka - tegin lõpus korraliku spurdi ja sain tänu sellele 2 kohta kõrgemale... kokkuvõttes alla 7 tunni ja minust on saanud maratonihoolik ;)
Järgmine aasta siis sihime alla 6!

0 Comments:

Post a Comment

<< Home