Sukeldumine

Sellel nädalavahetusel veetsime siis aega eelkõige basseinipõhjas. Suure moosimise peale otsustas Maria ka meiega liituda ja nii oli meie meeskond juba 6 liikmeline: Jaak, Maria, Erki, Madis, Keiu ja Kädi. Lisaks kaks natukene (või pigem siiski palju) kogenenumat instruktorit Sebakist Tarmo ja Kaarel. Kokkuvõtlikult oli tegu hästi vinge nädalavahetusega - sai piparkooki ja teed juues vaadata kuidas mannekeen Kati läks õhku täis ja kukkus pikali, sai maski sülitatud lause "the greener, the cleaner" põhimõtte alusel ja sai teada, et iga eksimus lõppeb vältimatu surmaga (mis siis juhtub, kui ma 24 tunnise ootamise asemel 23 tunni järel lennukisse lähen? Kiire surm!). Lisaks siis veel harjutused 4.5 meetri sügavusel Kalevi basseinis (minu "lemmik" oli maski ära võtmine). Aga kõigest järgemööda...

Kõik algas sellest, et laupäeva hommikul, kui ma suure jooksuga kell 9.08 Sebaki kontorisse jõudsin, istusid seal üksnes Keiu ja tema õde Kädi. Selgus, et Märtinite pere pani blokki, Erki magas Triinu sünnipäevapeojärgset väsimust välja kusagil Tartu-Tallinn maantee rekameestepeatuses ja Madis oli Tartus alles ärganud. Kella 9.00 algusest midagi eriti välja ei tulnud. Hakkasime siis üksteisevõidu oma tuttavaid läbi helistama, et mitte jätta koolitajatele nõmedat muljet. Lõpuks jõudis ka Erki kella 11ks Tallinna ja selleks ajaks oli Maria juba pehmeks räägitud ja nii saime me 5kesi alustada. Madis jõudis kohale siis, kui teooria osa oli lõppenud ja hakkasime basseini minema. Esimesel päeval käisime Laagri kooli basseinis sukeldumas - kuna mina ja Erki olime ainukesena varem proovinud sukeldumist koos juhendajaga (nö. proovisukeldumine), siis arvasin, et olen ikka teistest enesekindlam ja profim. Paraku läksin aga juba esimese sukeldumise korral närvi, sest ei suutnud oma õhuvesti tühjaks saada. Ja kui tuli teha see harjutus, et pidi vee all maski ära võtma, läksin ma täiega närvi, korraga läks vesi silma, ninna, kõrva ja siis ka kurku. Ja seda kõike 2 meetrit vee all. Aga süsteem on ikka suht lollikindel ja lõpuks sain õhu uuesti suhu tulema...

Pärast sukeldumispäeva tegime liigud Babybackis, kus ma nägin oma elu suurimat (ja ma olen ju korduvalt usas käinud) ribideportsu. Nämm ;)

Pühapäeval oliem õigel ajal Kalevis platsis ja kogu protseduur kulges kuidagi lihtsamalt ja valutumalt. Ühks põhjuseks võis olla ka see, et esimesel päeval oli mul raskusvöö küljes 8 kilo, aga teisel päeval ainult 6. Oli kohe kergem tunne!

Pärast sukeldumist tegime eksami Sebaki officis ja loodetavasti saavad meist peagi meredevallutajad! Eneseareng missugune! Homme jälle metsa...