Tuesday, November 03, 2009
Uudised kinnisvaraturult vol. 1
Kuna istun praegu öösel Tallinna kesklinnas Olümpiast ületee, siis veedan veidi aega ja panen kirja minu ja Maria viimaste nädalate seiklused Eesti kinnisvaraturu avarustes. Ei taha ära sõnuda, aga tundub, et oleme saanud kätte selle mida ma 2008. aastal eesmärgiks panin - normaalne 3 toaline miljoniga. Vahepeal tundus see Tallinnas juba lausa mõeldamatuna, kuid eks masu on teinud oma töö. Aga kui meie seiklused kokku võtta, siis võib järeldada järgmist:
1. Normaalsed korterid ostetakse turult kiiresti ära ja päris sageli cashi eest.
2. Maaklerite kvaliteet kõigub seinast seina - on ikka ka selliseid, et võtab oigama.
3. Korteri ost on ikka päris vaevarikas ja tüütu protsess.
Kui alustada algusest, siis müüsime 2008. aasta kevadel oma Tartu Annelinna lagunenud ühetoalise 490 000-ga maha. Tagantjärele tarkusena oli see päris õige tegu ja ajastus. Kuid tasapisi hakkas seljakotiotsas elamine närvidele käima ja minu meelest oleks õige hoida kinnisvara/pabervara tasakaalus. Seega hakkasime sellest suvest alates veidi tõsisemalt Eesti kinnisvaraturul ringi vaatama. See oli juba omaette naljakas protsess - alustasime Kuusalu valla palkmajadest ja lõpetasime Hiiumaa suvilate ja Tallinna kesklinna korteritega. Lõpuks jõudsime siiski järeldusele, et seni, kuni meie suvekuud mööduvad Eestist eemal, pole erilist mõtet endale maja soetada. Seega jätsime majade kuulutused rahule (paar korda ma siiski piilusin ja tundus, et just majad on nüüd hakkanud kõvasti odavamaks minema).
Korteri asukoha valik oli ka päris paras pähkel. Alustasime Kadrioruga - hea uisutama minna, Maria töökoha lähedal ja mõnus roheline kant. Sealt jõudsime välja Kesklinna, Põhja-Tallinnasse, Nõmmele ja Piritale. Oktoobri lõpuks vaatasime juba kortereid kogu Tallinnas, välja arvatud Padulasnamäe.
Ka korteri suuruse paikapanek ei tulnud kergelt. Ühelt poolt oli meie jaoks oluline, et oleks koht office-laua jaoks ja ehk ka tulevikuks lapsele omaette tuba. Nii et alguses vaatasime 3+ toalisi. Seejärel avastasin aga, et ka palju kahetoalised on päris suurte ruutudega. Ja sealt jõudsime jälle tagasi mõttele, et parem siis juba osta kolmene, et ka tulevikus lapsele mõeldes seal veidi lisaruumi oleks.
Hinna osas alustasime miljoniga, käisime vahepeal kahe poole peal mõttega ära, kuid otsustasime siiski, et meelerahu ja pangaorjuse puudumine kaalub mõned ekstra ruudud üle. Nii et tagasi miljoni juurde.
Jutt jätkub...
1. Normaalsed korterid ostetakse turult kiiresti ära ja päris sageli cashi eest.
2. Maaklerite kvaliteet kõigub seinast seina - on ikka ka selliseid, et võtab oigama.
3. Korteri ost on ikka päris vaevarikas ja tüütu protsess.
Kui alustada algusest, siis müüsime 2008. aasta kevadel oma Tartu Annelinna lagunenud ühetoalise 490 000-ga maha. Tagantjärele tarkusena oli see päris õige tegu ja ajastus. Kuid tasapisi hakkas seljakotiotsas elamine närvidele käima ja minu meelest oleks õige hoida kinnisvara/pabervara tasakaalus. Seega hakkasime sellest suvest alates veidi tõsisemalt Eesti kinnisvaraturul ringi vaatama. See oli juba omaette naljakas protsess - alustasime Kuusalu valla palkmajadest ja lõpetasime Hiiumaa suvilate ja Tallinna kesklinna korteritega. Lõpuks jõudsime siiski järeldusele, et seni, kuni meie suvekuud mööduvad Eestist eemal, pole erilist mõtet endale maja soetada. Seega jätsime majade kuulutused rahule (paar korda ma siiski piilusin ja tundus, et just majad on nüüd hakkanud kõvasti odavamaks minema).
Korteri asukoha valik oli ka päris paras pähkel. Alustasime Kadrioruga - hea uisutama minna, Maria töökoha lähedal ja mõnus roheline kant. Sealt jõudsime välja Kesklinna, Põhja-Tallinnasse, Nõmmele ja Piritale. Oktoobri lõpuks vaatasime juba kortereid kogu Tallinnas, välja arvatud Padulasnamäe.
Ka korteri suuruse paikapanek ei tulnud kergelt. Ühelt poolt oli meie jaoks oluline, et oleks koht office-laua jaoks ja ehk ka tulevikuks lapsele omaette tuba. Nii et alguses vaatasime 3+ toalisi. Seejärel avastasin aga, et ka palju kahetoalised on päris suurte ruutudega. Ja sealt jõudsime jälle tagasi mõttele, et parem siis juba osta kolmene, et ka tulevikus lapsele mõeldes seal veidi lisaruumi oleks.
Hinna osas alustasime miljoniga, käisime vahepeal kahe poole peal mõttega ära, kuid otsustasime siiski, et meelerahu ja pangaorjuse puudumine kaalub mõned ekstra ruudud üle. Nii et tagasi miljoni juurde.
Jutt jätkub...
Labels: ', investing, kinnisvara
Asset allocation by Anthony Robbins
Kuulan paaril viimasel nädalal teel tööle Anthony Robbinsi (Tony) "Get The Edge" programmi. Ja täna hommikul tuli jutuks oma rikkuse suurendamine ja varade haldamine. Nimelt oli Tony kunagi teinud intervjuu ühe kuulsaima investori, John Templetoniga, kes väitis, et kõige tähtsam tegur sinu varalise seisukorra kujundamisel on sinu varade jaotus ehk siis asset allocation. Olen ise tähele pannud, et päris paljud algajad investorid ei ole sellest terminist eriti kuulnud või seda enda jaoks läbi mõelnud. Panengi siinkohal paar kuuldud mõtet kirja:
0. Varade jaotuse põhimõte on lihtne - investeerimiseks kõrvale pandud raha tuleb jagada erinevateks alamhulkadeks, millel on erinev eesmärk ja mida investeeritakse erinevalt. Raha investeerimiseks tuleb kindlaksmääratud protsendist oma sissetulekutest (maksa esmalt endale reegel).
1. Esimene rahakogum on mõeldud turvalise ja jõuka elu loomiseks (security). Seda raha ei võeta kunagi investeeringutest välja (vähemalt mitte enne pensionile minekut), seda investeeritakse väga konservatiivselt (reeglina hoiused, võlakirjad ja äärmisel juhul dividendiaktsiad) ja saadud intressid investeeritakse uuesti ära (kasutades ära liitintressi maagiat). Kuigi see kogum kasvab alguses aeglasemalt kui rohi, ei tohiks lasta ennast sellest heidutada. Time works magic! Kuna seda investeeringute osa ei tohiks tabada suured kaotused, siis aegamisi kasv kiireneb ja ühel hetkel on sinna kogunenud korralik varandus.
2. Teine rahakogum on mõeldud kasvuinvesteeringuteks (growth). Siia alla sobivad kõik investeeringud, mida tehakse kapitalikasvu huvides ja mille tootlus ei ole ette teada (aktsiad, fondid, optisoonid, kinnisvaraspekulatsioon jne.). See on raha, millega nö. mängida ja kasiinot teha. Sellest rahast võib tulla hullumeelseid võite aga ka kibedaid kaotusi (kas teate, kui mitu% peab aktsia tõusma, et jõuda nulli pärast 80% kukkumist?). Aga kes ei riski, see shampust ju ei joo...
3. Kolmas rahakogum on mõeldud oma unistuste elluviimiseks (dream. Sinna kontole laekub raha kasvuinvesteeringute kasumist. Tony mudeli järgi tuleks kasumit võttes jagada see kolmeks: esimene kolmandik turvalisuse fondi, teine kolmandik tagasi kasvuinvesteeringutesse ja kolmas kolmandik unistuste täitmise kontole. See tagab selle, et saate elu nautida ja ei pea pensionini ootama, et oma heade rahade majandamisoskuste vilju maitsta. Lisaks tagab see ka selle, et võtate osa võite laualt ära (in the long run, House always wins!).
Igaüks määrab jaotuse security ja growthi vahel ise, aga oluline on enda jaoks mingi protsent paika panna ja seda ka pidada. Muidugi ei pea see protsent olema sama kogu elu - mida vanemaks saate, seda olulisemaks muutub security ja seda vähem aega jääb teil kaotusi tagasi teenida. Seega on suhteliselt tavaline, et inimesed alustavad investeerimist suhtega 25%/75% (enamik investeeritavatest rahast läheb Arco aktsiasse), kuid hiljem tuleks seda suhet muuta.
Mina ise olen senine investeerinud peaaegu 0/100%, kuid viimase paari aasta jooksul olen üritanud veidi rohkem tähelepanu pöörata ka turvalisusele. Eks ole seda vanust ka juba omajagu rohkem kui keskkooli ajal.
Aga mul on küsimus sulle, milline on sinu asset allocation ja miks?
0. Varade jaotuse põhimõte on lihtne - investeerimiseks kõrvale pandud raha tuleb jagada erinevateks alamhulkadeks, millel on erinev eesmärk ja mida investeeritakse erinevalt. Raha investeerimiseks tuleb kindlaksmääratud protsendist oma sissetulekutest (maksa esmalt endale reegel).
1. Esimene rahakogum on mõeldud turvalise ja jõuka elu loomiseks (security). Seda raha ei võeta kunagi investeeringutest välja (vähemalt mitte enne pensionile minekut), seda investeeritakse väga konservatiivselt (reeglina hoiused, võlakirjad ja äärmisel juhul dividendiaktsiad) ja saadud intressid investeeritakse uuesti ära (kasutades ära liitintressi maagiat). Kuigi see kogum kasvab alguses aeglasemalt kui rohi, ei tohiks lasta ennast sellest heidutada. Time works magic! Kuna seda investeeringute osa ei tohiks tabada suured kaotused, siis aegamisi kasv kiireneb ja ühel hetkel on sinna kogunenud korralik varandus.
2. Teine rahakogum on mõeldud kasvuinvesteeringuteks (growth). Siia alla sobivad kõik investeeringud, mida tehakse kapitalikasvu huvides ja mille tootlus ei ole ette teada (aktsiad, fondid, optisoonid, kinnisvaraspekulatsioon jne.). See on raha, millega nö. mängida ja kasiinot teha. Sellest rahast võib tulla hullumeelseid võite aga ka kibedaid kaotusi (kas teate, kui mitu% peab aktsia tõusma, et jõuda nulli pärast 80% kukkumist?). Aga kes ei riski, see shampust ju ei joo...
3. Kolmas rahakogum on mõeldud oma unistuste elluviimiseks (dream. Sinna kontole laekub raha kasvuinvesteeringute kasumist. Tony mudeli järgi tuleks kasumit võttes jagada see kolmeks: esimene kolmandik turvalisuse fondi, teine kolmandik tagasi kasvuinvesteeringutesse ja kolmas kolmandik unistuste täitmise kontole. See tagab selle, et saate elu nautida ja ei pea pensionini ootama, et oma heade rahade majandamisoskuste vilju maitsta. Lisaks tagab see ka selle, et võtate osa võite laualt ära (in the long run, House always wins!).
Igaüks määrab jaotuse security ja growthi vahel ise, aga oluline on enda jaoks mingi protsent paika panna ja seda ka pidada. Muidugi ei pea see protsent olema sama kogu elu - mida vanemaks saate, seda olulisemaks muutub security ja seda vähem aega jääb teil kaotusi tagasi teenida. Seega on suhteliselt tavaline, et inimesed alustavad investeerimist suhtega 25%/75% (enamik investeeritavatest rahast läheb Arco aktsiasse), kuid hiljem tuleks seda suhet muuta.
Mina ise olen senine investeerinud peaaegu 0/100%, kuid viimase paari aasta jooksul olen üritanud veidi rohkem tähelepanu pöörata ka turvalisusele. Eks ole seda vanust ka juba omajagu rohkem kui keskkooli ajal.
Aga mul on küsimus sulle, milline on sinu asset allocation ja miks?
Labels: investing
Tuesday, October 20, 2009
TEOsse raha juurde
Eelmisel reedel laekus Eesti Telekomi endistele omanikele ca. 2.4 miljardit krooni. Päris paljud väikeaktsionärid istuvad veel aktsias edasi, kuid suure tõenäosusega viib TeliaSonera Eesti Telekomi börsilt ära ja siis on mõistlik ka kõigil praegustel omanikel müüa. Kuhu see raha suundub? Kindlasti hajub erinevatesse kohtadesse, kuid mingi osa liigub sellest ka Leedu Telekomi ehk TEOsse. Tegemist siis sisuliselt Eesti Telekomi analoogiga, aga toodab paremat kasumit, on stabiilsem (puudub mobiiliharu) ja suhtarvudelt ka odavam. Lisasin endale 1/4 positsioonist 1.95 pealt juurde.
Friday, September 18, 2009
Saturday, September 12, 2009
Thursday, September 10, 2009
Raha turult välja
Augustikuu läheb vist ajalukku kui Baltikumi börside suurim tõusukuu. Praeguseks on enamik TVB aktsiahindu võrreldes märtsi põhjadega enam kui kahekordistunud. Muidugi oleks tore edasi rallida, kuid võtan siinkohal ca. 20-30% rahast välja. Põhjuseid on kaks: esiteks liiga kiire ja eufooriline tõus (kasvõi vaadates LHV foorumeid, mis on täis uusi kasutajatest raketi- ja rongijuhte) ja teiseks, suunan selle raha kinnisvaraturule. Aeg annab arutlust, kas oli õige tegu.
Labels: investing
Monday, August 24, 2009
Ülevõtmispakkumine ETLile ja TEOle
Kes kaua ootab, see tulu saab ;) Täna tuli siis uudis, mida investorid pikisilmi juba aastaid oodanud on. Nimelt tegi TeliaSonera ülevõtmispakkumise nii Eesti Telekomile kui ka TEOle. Hinnaga vastavalt 5.92 ja 1.83. Uudis pani Balti börsid kihama ja sellist tõusupäeva teist ei mäletagi. Igatähes tuleb nüüd investoritel mõelda, mida edasi teha. Meedias kostab juba nurinat, et pakutav hind on madal. Mina ise ilmselt panen Eesti Telekomi müüki ja jätan TEO esialgu kätte.
Labels: investing

