Esmalt maksa endale!
„Esmalt maksa endale“ on ilmselt üks kõige lihtsamaid ja vanemaid raha juhtimise süsteeme. Ühelt poolt on see efektiivne ja tagab rikkaks saamise, teisalt aga piisavalt lihtne rakendada, et isegi keskmisest laisem inimloom sellega hakkama saaks. Kui kaks eelmist süsteemi tunduvad liiga keerulised, siis „esmalt maksa endale“ peaks olema igale ühele jõukohane.
Ilmselt olete kursis, et valitsus võtab meie sissetulekutelt tulu- ja muud maksud maha enamasti juba enne, kui me oma palga enda valdusesse saame. Aga miks see nii on? Miks ei maksta meile välja kogu palka, et me saaksime ise majandada ja siis oma tulumaksu õigel ajal ära maksta. Ilmselt tahab riik meie elu lihtsustada – või on hoopis valitsusel hirm, et hiljem muutuks selle raha kättesaamine oluliselt raskemaks (enamik inimesi kulutaksid selle raha enne ära, kui maksude maksmise päev kätte jõuab)? Ma arvan, et mõlemad variandid on õiged ja see on ka põhjus, miks selline maksude korjamine hästi töötab. Pealegi jääb ära emotsionaalne valu, andes „oma“ raha riigile tagasi.
Miks ma sellest maksusüsteemist nii pikalt räägin? Sest ilmselgelt see töötab, võttes arvesse keskmise inimese olemust ja teadlikkust rahaasjadest. Kui see töötab valitsuse jaoks, siis töötab see ka meie kõigi ülejäänute jaoks. „Esmalt maksa endale“ süsteem ongi põhimõtteliselt iseenda maksustamine – vahe on selles, et maksutulud ei lähe mitte „musta auku“, vaid meie endi rikkuse suurendamiseks.
Kuidas see siis reaalselt välja näeks? Iga kuu läheb mingi kindel protsent meie sissetulekutest automaatselt kõrvale, nii et me seda raha enam kulutada ei saaks. See raha investeeritakse pikaajaliselt, et luua rikkust ja suurendada meie puhasväärtust. Kõik.
Ei tundu just kuigi keeruline? Ometi pole 90% inimestel sellist lihtsat plaani. Ma arvan, et põhjuseid on kaks: esiteks ei tea ja ei usu paljud inimesed, et ka väikesed summad kasvavad pikema aja jooksul suurteks summadeks. Teiseks pole paljud inimesed sellest reeglist ehk lihtsalt kuulnud (kuigi seda on oma raamatutes kajastanud kõik vähegi tõsiseltvõetavad finantsnõustajad). Kõige lihtsam näide illustreerimaks väikeste summade aja jooksul kasvamist on ilmselt üks ammune kaubatehing. Nimelt müüsid indiaanlased Manhattani saare hollandlastele omal ajal ca. 24 dollari väärtuses klaashelveste eest. Juba enam kui 350 aastat on rumalate indiaanlaste üle nalja visatud, kuid kui palju oleks see 24 dollarit väärt tänasel päeval? Kas indiaanlased olid ikka nii rumalad nagu esmapilgul tundub? Selgub, et kui see raha oleks investeeritud 8% aasta tulususega, siis oleks see 350 aasta jooksul kasvanud ei vähem ega rohkem kui 11 triljoni dollarini (triljon on siis 1000 miljardit). Kogu Manhattani kinnisvara väärtus on hinnatud vähem kui 1 triljoni dollarile...
Muidugi ei ole meil aega 350 aastat oodata, kuid kasutades „esmalt maksa endale“ süsteemi, on meil võimalik oma rikkust jooksvalt suurendada ka uute lisanduvate summade abil. Väikesed regulaarsed summad kasvavad ajapikku suurteks summadeks. Mõelge näiteks suitsetamise peale. Kui inimene suitsetab paki päevas, siis kui mitu meetrit sigarette jõuab ta oma kopsudest läbi lasta 10 aasta jooksul? Kui arvestada, et pakis on 20 sigaretti, mille pikkus on ca. 10 sentimeetrit, siis teeb see 10 aasta jooksul 7,3 kilomeetrit!
„Esmalt maksa endale“ süsteemi suurimaks plussiks on ilmselt see, et kui teha see automaatseks, ei pane inimene seda isegi tähele. Distsipliin ja „valu“ efekt on sellisel süsteemil palju väiksem kui eelarvete või kulude planeerimise puhul. Teine suur pluss seisneb selles, et inimese sissetulekute suurendes suureneb ka tema poolt kõrvale pandud osa. Kui te pole kunagi raha kõrvale pannud ja alati on tunne, et kuupalk saab kiiremini läbi kui kuu, võib esmapilgul 10% investeerimine tunduda keerulisena. Kuid uskuge mind, te isegi ei tunneta seda 10% kadumist. Miks ma nii arvan? Sest ma olen seda proovinud nii enda kui ka oma tuttavate peal. Inimesed, kes on harjunud elama palgapäevast palgapäevani kulutavad oma raha ära sõltumata sellest, kas nende palk tõuseb või langeb 10, 20 või isegi 30 protsenti. Te ei usu? Meenutage, kuna teil viimati palka tõsteti. Suure tõenäosusega teenisite te mõned aastad tagasi vähem kui 70% tänasest palgast. Kuid endiselt kipub raha enne palgapäeva otsa saama.
Kui te olete ikkagi veendunud, et teie olukorras ei ole kuidagi võimalik 10% kõrvale panna, siis võin soovitada kolme väikest nõksu:
1. Oodake järgmise palgatõusuni ja alustage siis 10% investeerimist
2. Tehke läbi ühe kuuline kulude kirjapaneku aktsioon ja valige välja, milliste väikeste asjakeste ostmata jätmine aitaks teil 10% kulutusi vähendada.
3. Lihtsalt tehke proovi ja looge endale „Esmalt maksa endale“ süsteem ja veenduge, et saate täpselt samamoodi hakkama ka 10% vähema kulutustega.
Mida peaks selle 10% sissetulekutest siis ette võtma? Loomulikult sõltub see inimese varasematest kogemustest, tema varadest ja tema kohustustest. Kuid rusikareegel on see, et vastav raha tuleks suunata pikaajalise rikkuse loomisesse ehk siis investeerida inflatsioonist tulusamalt. Kui teil siiamaani ei ole veel endale tehtud pensioni III sammast, siis see on ilmselt hea koht, kuhu investeerimisega alustada. Eesti praeguste seaduste järgi saab tulumaksuvabalt investeerida III sambasse kuni 15% maksustatavatest tuludest. Seega tasuks võimalikult kiiresti tõsta oma „esmalt maksa endale“ süsteemi protsenti 15%-le. Vastasel korral jätate lihtsalt igal aastal osa oma raha riigi kaukasse (see ei ole küll eestirehepapilik käitumine). Kui ka see on tehtud, siis on järgmiseks sammuks luua endale uuesti 10% rikkaks saamise fond, kuid seekord juba lisaks oma III samba investeeringutele. Sellisel juhul suunate investeerimiseks juba 25% oma sissetulekutest ja olete kiirteel rikkuse poole.
Ilmselt olete kursis, et valitsus võtab meie sissetulekutelt tulu- ja muud maksud maha enamasti juba enne, kui me oma palga enda valdusesse saame. Aga miks see nii on? Miks ei maksta meile välja kogu palka, et me saaksime ise majandada ja siis oma tulumaksu õigel ajal ära maksta. Ilmselt tahab riik meie elu lihtsustada – või on hoopis valitsusel hirm, et hiljem muutuks selle raha kättesaamine oluliselt raskemaks (enamik inimesi kulutaksid selle raha enne ära, kui maksude maksmise päev kätte jõuab)? Ma arvan, et mõlemad variandid on õiged ja see on ka põhjus, miks selline maksude korjamine hästi töötab. Pealegi jääb ära emotsionaalne valu, andes „oma“ raha riigile tagasi.
Miks ma sellest maksusüsteemist nii pikalt räägin? Sest ilmselgelt see töötab, võttes arvesse keskmise inimese olemust ja teadlikkust rahaasjadest. Kui see töötab valitsuse jaoks, siis töötab see ka meie kõigi ülejäänute jaoks. „Esmalt maksa endale“ süsteem ongi põhimõtteliselt iseenda maksustamine – vahe on selles, et maksutulud ei lähe mitte „musta auku“, vaid meie endi rikkuse suurendamiseks.
Kuidas see siis reaalselt välja näeks? Iga kuu läheb mingi kindel protsent meie sissetulekutest automaatselt kõrvale, nii et me seda raha enam kulutada ei saaks. See raha investeeritakse pikaajaliselt, et luua rikkust ja suurendada meie puhasväärtust. Kõik.
Ei tundu just kuigi keeruline? Ometi pole 90% inimestel sellist lihtsat plaani. Ma arvan, et põhjuseid on kaks: esiteks ei tea ja ei usu paljud inimesed, et ka väikesed summad kasvavad pikema aja jooksul suurteks summadeks. Teiseks pole paljud inimesed sellest reeglist ehk lihtsalt kuulnud (kuigi seda on oma raamatutes kajastanud kõik vähegi tõsiseltvõetavad finantsnõustajad). Kõige lihtsam näide illustreerimaks väikeste summade aja jooksul kasvamist on ilmselt üks ammune kaubatehing. Nimelt müüsid indiaanlased Manhattani saare hollandlastele omal ajal ca. 24 dollari väärtuses klaashelveste eest. Juba enam kui 350 aastat on rumalate indiaanlaste üle nalja visatud, kuid kui palju oleks see 24 dollarit väärt tänasel päeval? Kas indiaanlased olid ikka nii rumalad nagu esmapilgul tundub? Selgub, et kui see raha oleks investeeritud 8% aasta tulususega, siis oleks see 350 aasta jooksul kasvanud ei vähem ega rohkem kui 11 triljoni dollarini (triljon on siis 1000 miljardit). Kogu Manhattani kinnisvara väärtus on hinnatud vähem kui 1 triljoni dollarile...
Muidugi ei ole meil aega 350 aastat oodata, kuid kasutades „esmalt maksa endale“ süsteemi, on meil võimalik oma rikkust jooksvalt suurendada ka uute lisanduvate summade abil. Väikesed regulaarsed summad kasvavad ajapikku suurteks summadeks. Mõelge näiteks suitsetamise peale. Kui inimene suitsetab paki päevas, siis kui mitu meetrit sigarette jõuab ta oma kopsudest läbi lasta 10 aasta jooksul? Kui arvestada, et pakis on 20 sigaretti, mille pikkus on ca. 10 sentimeetrit, siis teeb see 10 aasta jooksul 7,3 kilomeetrit!
„Esmalt maksa endale“ süsteemi suurimaks plussiks on ilmselt see, et kui teha see automaatseks, ei pane inimene seda isegi tähele. Distsipliin ja „valu“ efekt on sellisel süsteemil palju väiksem kui eelarvete või kulude planeerimise puhul. Teine suur pluss seisneb selles, et inimese sissetulekute suurendes suureneb ka tema poolt kõrvale pandud osa. Kui te pole kunagi raha kõrvale pannud ja alati on tunne, et kuupalk saab kiiremini läbi kui kuu, võib esmapilgul 10% investeerimine tunduda keerulisena. Kuid uskuge mind, te isegi ei tunneta seda 10% kadumist. Miks ma nii arvan? Sest ma olen seda proovinud nii enda kui ka oma tuttavate peal. Inimesed, kes on harjunud elama palgapäevast palgapäevani kulutavad oma raha ära sõltumata sellest, kas nende palk tõuseb või langeb 10, 20 või isegi 30 protsenti. Te ei usu? Meenutage, kuna teil viimati palka tõsteti. Suure tõenäosusega teenisite te mõned aastad tagasi vähem kui 70% tänasest palgast. Kuid endiselt kipub raha enne palgapäeva otsa saama.
Kui te olete ikkagi veendunud, et teie olukorras ei ole kuidagi võimalik 10% kõrvale panna, siis võin soovitada kolme väikest nõksu:
1. Oodake järgmise palgatõusuni ja alustage siis 10% investeerimist
2. Tehke läbi ühe kuuline kulude kirjapaneku aktsioon ja valige välja, milliste väikeste asjakeste ostmata jätmine aitaks teil 10% kulutusi vähendada.
3. Lihtsalt tehke proovi ja looge endale „Esmalt maksa endale“ süsteem ja veenduge, et saate täpselt samamoodi hakkama ka 10% vähema kulutustega.
Mida peaks selle 10% sissetulekutest siis ette võtma? Loomulikult sõltub see inimese varasematest kogemustest, tema varadest ja tema kohustustest. Kuid rusikareegel on see, et vastav raha tuleks suunata pikaajalise rikkuse loomisesse ehk siis investeerida inflatsioonist tulusamalt. Kui teil siiamaani ei ole veel endale tehtud pensioni III sammast, siis see on ilmselt hea koht, kuhu investeerimisega alustada. Eesti praeguste seaduste järgi saab tulumaksuvabalt investeerida III sambasse kuni 15% maksustatavatest tuludest. Seega tasuks võimalikult kiiresti tõsta oma „esmalt maksa endale“ süsteemi protsenti 15%-le. Vastasel korral jätate lihtsalt igal aastal osa oma raha riigi kaukasse (see ei ole küll eestirehepapilik käitumine). Kui ka see on tehtud, siis on järgmiseks sammuks luua endale uuesti 10% rikkaks saamise fond, kuid seekord juba lisaks oma III samba investeeringutele. Sellisel juhul suunate investeerimiseks juba 25% oma sissetulekutest ja olete kiirteel rikkuse poole.
Labels: investing
posted by Jaak Roosaare at 1:14 AM
2 Comments:
Palgapäevast palgapäevani elamisele on teine alternatiiv ka. Nimelt see, et sa kogu aeg ei teegi tööd vaid vahepeal lihtsalt elad ka. Ja elad seni kuni raha otsa saab ja siis töötad jälle, ja siis elad päris elu jälle edasi :)
kõlab nagu vabakutseline või siis 1 kursuse tudeng koos oma roosade ootustega eesti tööturu arengute ja tema koha kohta sellel tööturul suhtes ;) Aga point on olemas.
Post a Comment
<< Home