SLV - hõbedakoguse kasvavad

Paaril viimasel päeval on aasta jooksul ca. 60% kasvanud hõbeda hind omajagu tagasi andnud. Eelkõige on selle taga dollari tugevenemine ja sellega kaasnev kulla ja muu toorainete lausmüük. Eks seda ootasid kõik, trend oli liiga ühele küljele viltu ja korrektsioon paratamatu. Nagu ikka, ujub nüüd iga päev välja uusi analüütikuid, kes leiavad, et kuld ja hõbe saavad nüüd vaid langeda. Kuid vaadake hõbedafondi SLV infolehte. Hõbedakogus on iga päev kasvanud ja on ületanud juba 9500 tonni piiri. SLV hoiulaegastes on seega üle 305 miljoni troy untsi hõbedat. Võrdluseks oli 2008. aasta kogutoodang 680.9 m untsi (allikas on siin). Olen ise jätkuvalt hõbeda suhtes positiivselt meelestatud ja minu meelest on tegemist hea win/win betiga - kui dollari hävitamine jätkub, tõuseb hõbe uutesse kõrgustesse. Juhul aga kui USA ja maailmamajandus peaksid ime kombel kiirelt taastuma ja dollar tugevneb, siis annab tööstuslik kasutamine hõbedale kullaga võrreldes eelise. Üritaks ca. 17 tasemelt juurde osta.

Kes kiiremat sõitu ihkab, siis valige SLW (tahaks alla 14 tasemelt SLWd osta, eelmine kord liikus 16 peale eest ära).

Eesti hoiustajad on rumalad

Kui teil oleks võimalik teenida kaks korda suuremat tulu samasuguse riski juures, kas võtaksite selle pakkumise vastu? Loogiline oleks, aga ometi enamik Eesti hoiustajaid seda ei tee.

Investeerimise üks põhitõdesid väidab, et ei ole võimalik teenida rohkem tulu ilma suurema riskita. Reeglina nii ongi, kuid hiljutise finantskriisi tagajärjel on ka seda investeerimise põhireeglit veidi muudetud.

Et vältida massilist paanikat ja pankade rahast tühjaks jooksmist, muutsid paljud valitsused üle kogu maailma oma pangahoiuste hüvitamise seadusi hoiustajate jaoks turvalisemaks. Reeglina oli enne 2008. aasta finantskriisi hoiustajatel teatav omavastutus (Eestis näiteks kaitses hoiustajaid Tagatisfond 90% ulatuses ja kaitse kehtis üksnes hoiuse põhisummale). See tähendas, et ka hoiustades tuli hinnata panga riskantsust ja vale otsuse puhul oli võimalik veidi raha kaotada. Seega, mida suurem soovitud tulu (intress), seda suurem oli ka risk (panga pankrotistumise korral osa hoiusumma ja intresside kaotus). Kuid pärast ühe maailma suurima investeerimispanga Lehman Brothersi pankrotti 15. septembril viidi paljudes riikides hoiustajate omavastutus nullini - riik võttis endale kohustuse tagada hoiused 100 protsendiliselt sõltumata pankade riskiastme erinevustest.

Eestis jõustus uus Tagatisfondi seadus 14. novembril 2008 ja sellega tagati siinsed hoiused täielikus ulatuses. Lisaks põhisummale on praegu kehtiva seadusega tagatud ka teenitud intressid kuni hoiuse peatamise päevani. Kui varem olid hoiused kaitstud kuni 200 000 kroonini, siis uue seadusega tõsteti piirmäära koguni 782 330 koonini (50 000 eurot).

Mida see eelnev peaks tähendama keskmisele Eesti hoiustajale, kellel on pangaarvele kogunenud vaba raha? Kehtiva seaduse kontekstis on kõik Tagatisfondiga kaetud pangad pandud ühte patta – hoiustaja ratsionaalne valik oleks valida puhtalt kõige kõrgema intressimäära järgi. Igasugune muu argument tähendaks kas ebaloogilisust või siis usaldamatust Eesti riigi ja tema seaduste suhtes. Kuid eriti irooniline on see, et tegelikkuses on pankade raskuste korral ilmselt kõige turvalisem olla ikkagi just väikeste riskantsemate pankade klient – pigem jätkub Tagatisfondil vara näiteks BIG panga hoiuste tagamiseks kui Swedbanki jaoks. Seega ei pea ka Tagatisfondi usaldamatuse argument eriti vett. Pigem on praeguse olukorra taga lihtsalt inimeste teadmatus ja ehk ka laiskus. Siiski oleks rumal riigi poolt pakutavat tasuta lõunat mitte kasutada.

NÄIDE:
Aastane krooni hoius (summa 300 000 krooni):
Swedbank - 4,2%, aastane tulu oleks 12600 eek.
SEB – 4,3%, aastane tulu oleks 12900
LHV – 4,9%, aastane tulu oleks 14700 eek
BIG Pank – 7,7%, aastane tulu oleks 23100 eek

Põnev artikkel rikaste elustiilist

Ilmunud on uus raamat Thomas J. Stanley sulest (author of "The Millionaire Mind" and the "The Millionaire Next Door."). Stanley räägib lähemalt rikaste elustiilist ja raha kulutamisest. Päris põnev lugemine - kas teadsite, et nr.1 automark USA miljonäride kasutuses on Toyota? Ja et enamik miljonäre elab alla 300 000 usd maksvates majades?
Artikkel ise on siin.