Miks hakata ettevõtjaks? Või siis mitte...

Sattusin eile lugema artiklit Äripäevas, kus endine ettevõtja Raivo Hein (CV Keskuse rajaja) soovitab noortel mitte hetkel alustada ettevõtlusega. See artikkel ja selle kommentaarid (enamik stiilis, halval ajal tulebki alustada, siis on heal ajal käsi kullas) tekitasid mul vastakaid tundeid. Üheltpoolt õpetame me Southwesternis ju ka noortele ettevõtlust. Teisalt tundub, et praegu on Eestis parem olla investor kui ettevõtja. Oletame, et kellelgi on väikesest peale olnud soov rajada oma ehitus- või kinnisvarafirma. Mingit pidi tundub, et hetkel oleks olukord justkui sobiv - ehitajaid saab jälle mõistliku raha eest palgata, maa hind on langenud, ehitusmaterjalid on odavamad jne. Teisalt on õhus küsimus, kas turul on ruumi veel ühe ehitaja jaoks (eriti kuna turg on langev). Et edukaks saada, tuleb õnnestunult lahendada mitmekümne tundmatuga võrrand, mis on lisaks kõigele veel ajas muutuv ja kus lõplikult õigeid vastuseid ei ole (finantseerimine, juhtimine, turundus jne). Üheks võimaluseks on kopeerida juba turul edukalt tegutsevaid firmasid. Siinkohal aga tekibki mul peamine argument ettevõtluse alustamise vastu - see ei tasu hetkel lihtsalt vaeva! Kui suur on tõenäosus, et suudaksime üles ehitada sama eduka firma kui seda on näiteks Merko Ehitus (aastakäibega üle 4 miljardi krooni)? Mis aga siis, kui me võiksime saada selle firma nö. tasuta? Ja nii kummaline kui see ka ei ole, on näiteks Merko puhul see hetkel võimalik. Merko turuväärtus on hetkel (aktsiahinnaga 3 eurot, 17,7m aktsiat) 830m eek. Samas oli 2008. aasta III kvartali seisuga Merkol sularaha 776m eek. Kogu Merko omakapital ulatus 2.15 miljardi kroonini. Seega on praegu Merko aktsiaid ostes võimalik saada Eesti ühe juhtiva ehitusfirma omanikuks sisuliselt tasuta (saades lisaks rahale kaasa ka kõik varud, töölepingud ja muu know-how). Minule tundub see igatähes parem deal, kui ise hakata ehitusfirmat rajama. Sarnaseid näiteid võib tuua peaaegu iga tegevusvaldkonna kohta. Ostes näiteks Normat, saab investor firma kätte odavamalt, kui on kontodel oleva sularaha väärtus (Norma väärtus aktsiahinna 2.2 eur puhul 413m eek, sularaha kogus 557,5m eek). Seega kogu ülejäänud Norma krempel, alates tehasest ja varudest ning lõpetades kliendisuhetega, on hetkel saada negatiivse väärtusega.

Kokkuvõttes ei näe ma erilist perspektiivi hetkel Eestis oma äri alustamisega, kui börsilt on võimalik edukalt tegutsevaid ettevõtteid osta nende sularahapositsioonist odavamate hindadega.

Teenustasud söövad kasumit...

Tegin täna põhjalikuma kokkuvõtte eelmisest aastast ja selle mõjust oma aktsiaportfellile. Ja esimene asi, mida ma tähele panin, oli teenustasude kahekordistumine. Kui 2007. aastal olid teenustasud 7800 eek, siis 2008. aastal olid need juba 14200 eek. Järeldus on lihtne - liiga sage kauplemine ei tule kasuks teie finantstervisele. Eriti tasub eemale hoida tehingutest välisbörsidel - keskmine USA tehing (ost ja müük) läks maksma mul üle 50 dollari.

Ka rahaliselt oli raske aasta - esimest korda oli kauplemistulemus negatiivne ja selle mõju oli kokkuvõttes isegi suurem kui dividendid. Ainuke lohutus on, et dividendiaktsiate osakaal on nüüd suurem ja seega ka dividendinoos käesoleval aastal loodetavasti rasvasem.

How and why sell books in BAD economy?

Southwesterni president Dan Moore pidas Great Recruiters Seminaril kõne teemal "Economy". Soovitan lugeda kõigil, kes kahtlevad, kas inimesed ikka ostavad raamatuid, kui taevas on alla kukkumas. Loe lähemalt SW blogist

Muljed USAst

Olen hetkel downtown Nashvilles ja panen kiirelt m6ned m6tted kirja. Esiteks ei paista seda tohutut majanduslangust mitte kusagilt - k6ik toimib, poed on rahvast t2is ja bensiini saab 1.6 taalaga. Ainult ajalehed ja meedia pasundab, et sky is falling. Teiseks on p6nev vaadata, kuidas USA pankade aktsiad on "j2lle" kokku kukkumas - Citibank maksab alla 20 miljardi ja Bank of America umbes 35 miljardit. Huvitav, kui m6lemat osta umbes 2-3 aastase perspektiiviga...

Ja GRS on 2ge, eile presenteeriti top 10 tudengit nende aasta sissetuleku j2rgi (enda myyk, tiimi ja orgi boonus ja annualid). Ja number yks, Charlotte Clements teenis veidi yle 170 000 dollari. Not bad for summer work!

Magusad hoiuseintressid

Mida teha, kui käes on veidikene suurem summa raha, mille eest tahaks näiteks sügisel korteri sissemaksu teha? Kuigi aktsiaturud ahvatlevad suurte kõikumistega, pole alla paariaastast investeeringut mõttekas aktsiatesse paigutada. Parem on hoida seda raha pangas tähtajalisel hoiusel.

Näiteks pakub häid diile jaanuari lõpuni Unicredit pank - 6 kuuse hoiuse aastaintress on 8.15%.

Miks mulle ei meeldi fondid vol. 2.

Esiteks muidugi see, et reeglina ei suuda fondid oma võrdlusindekseid lüüa, sest office tahab ülalpidamist, fondijuht uut autot ja firma kasumit. Aga see selleks. Nõmedam on see, mis juhtub siis, kui fondist investorid soovivad välja saada. On teada tuntud tõsiasi, et fondide populaarsus investorite seas on pöördvõrdelises seoses nende tulevase tootlusega - ehk siis, raha tuleb fondidesse kõige rohkem sisse turu tipus ja läheb kõige rohkem välja turu põhjas. Suuresti ongi tänu sellele fondid ja vastav raha liikumine ise tippude ja põhjade tekitajad ja võimendajad (eriti Baltikumi sugustel väikestel turgudel). Kõik on ju ilus kui käituda vastupidiselt massile ja investeerida siis, kui fondist raha lahkub. Aga võta näpust. Vahepeal juhtub hoopiski selline asi. Ja siis pole osta ja hoia strateegiaga midagi teha. Eriti tore on asja juures see, et osaku väärtus fikseeritakse 30. jaanuari seisuga, samas kui Evli on aktsiaid turgu tampinud juba viimased paar kuud (olles ühtlasi ka osaliselt "süüdi" põhja sügavuses). Kui nüüd turud peaksid tõusule keerama, siis vaene Evli Baltic osakuomanik jääb sellest lihtsalt ilma, sest tema fond on tänase seisuga juba 100% rahas.

Siit tulebki välja asjaolu, mille tõttu fondide tootlus võrreldes indeksiga oluliselt alla kipub jääma - kui investorid fondist lahkuvad (ja lahkuvad nad pigem põhja kui tipu juures), on vaja fondil raha, et see neile välja maksta. Seda saab aga tekitada ainult (allahinnatud) vara müües. Nii ongi viimastel kuudel võimalik fondide aruannetest lugeda, et "seejasee on väga tugevalt alla hinnatud ja peejee on alla 2 janiiedasi" ja samal ajal peksab see sama fond seda ülisoodsat kraami turgu, et cashi tekitada. Ja nii nagu inflatsioonigi puhul, kus tõeliseks jamaks on "inflatsiooni ootus", on ka fondijuhtidel põhjade ligidal sageli tekkimas "raha väljavoolamise ootus" ja nii müüakse vara juba enne kui reaalselt cashi vaja. Näiteks Trigonil olid novembris paljud fondid üle 20% cashis (hetkel 15% lähedal). Ja selle cashi eest maksab investor 2% aastas haldustasu ;)

Hoopis omaette ooper on fondide ajastus. Piisab vaid kui vaadata näiteks LHV fondide tulemusi: LHV Tõusva Euroopa Alfa fond või Pärsia Lahe fond. Eriti hea indikaator on Tõusva Alfa fond (siinkohal saaks omaette loo kirjutada nii ebakõlades sõnades Tõusev kui ka Alfa ;))). Fond tuli turule 2007. aasta mais ja jõudis korraks plussi juunis, sealt edasi on tegemist ilusa liumäega. Pärsia laht jõudis plussis olla mõned kuud kauem, kuid edasi on saatus sama. Ehk kokkuvõtlikult - reeglina on fondide puhul nii, nagu ütles Kristjan Hänni Kawe Kapitalist kommentaariks eelpool mainitud Alfa fondi kohta: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud" ;)