Inimkaubandus 21. sajandi moodi

Järjekordne minu idee hakkab teoks saama ;)
Lugesin täna Yahoo lehelt artiklit, kuidas USAs hakatakse teostama sportlaste aktsiaturgu. Sisuliselt müüvad sportlased 20% oma tuleviku teenistusest fondile, mille osakutega hakatakse kauplema sarnaselt aktsiatega. Seega pole ilmselt kaugle ka aeg, kus igaüks meist saab ennast börsile viia. Eriti hästi sobiks see ilmselt meie SW grupile - Fredi aktsiaid ostaks küll ;)

Elu on ilus siinpool Vislat...

Tulin just Krakovist uisutamast ja lihtsalt nii tuus oli, et pean kirjutama! Ma ei saa aru, miks Tartusse pole suudetud rajada emajõe äärde normaalset uisurada. Siin on igatähes Visla jõe ääres kilomeetrite viisi siledat asfaltit, mis on täis ilusaid ja rõõmsaid energilisi inimesi rataste ja rulluiskudega. Sõitsin täna linnast välja ja siis läks rada metsavahele ja hakkas käima üle küngaste. Päris lihtne on sellise uisurajaga suveks saledaks saada. Lisaks veel +25 kraadi sooja ja mingi juudipüha, tänu millele kogu linn on täis muusikat ja naljakate mütsikestega inimesi. Raekojaplatsist, kus on umbes 3000 päevitaja, 6 zlotistest kebabidest ja meie Grand Hotelist ma isegi ei hakka rääkima. Life is sweet!

Repo võlu ja valu

Täna on siis EEG esimene kauplemispäev Tallinnas. Nagu ka Olympicu puhul, oli tõus suhteliselt kergesti ette aimatav ja nii juhtuski, et esimese paari minutiga joosti 15% tõusuliimiit lukku ja hetkel (12.32) kaupleb aktsia kusagil 7 euri peal (IPO hind siis 5.9).

EEG oli esimene kord, kui kasutasin oma portfellis repo võimalust ehk siis märkisin aktsiaid suurema summa eest kui tegelikult vaba raha oli (aktsiate tagatisel). Mis ma sellest siis õppisin?

1. Repo on väga hea vahend IPOdel osalemiseks. Kuna LHV märkimisperioodil laenatud raha eest intressi ei küsinud, siis oli võimalik lihtsalt tasuta kasutada OPMi (other peoples money). Oli suhteliselt kindel, et IPO märgitakse üle, seega oli mõttekas märkida suurema summa eest kui see, mille eest tegelikult aktsiaid sooviti saada. Selleks on repo ideaalne võimalus

2. Tegemist on riskantse strateegiaga nagu võimendus üldse. Juhul kui oleksin saanud kogu raha eest aktsiaid ja ülemärkimist poleks olnud, oleksin olnud sunnitud aktsiaid languse korral müüma, sest minu tagatise suurus oleks vähenenud. Samuti tuleb maksta 12% aastas intressi, mis tähendab, et pikaajaliselt seda võimendust kasutada pole mõtet.

Boonus: Mitte ei saa aru, miks inimesed märgivad aktsiaid suurtes kogustes eraisikuna (a la Igor Rõtov) ja siis veel kilkavad, et näe, ma olen suuruselt 5. eraisikust aktsionär. Kas tõesti on nii suur soov Eesti riiki tulumaksuga toita??? Palju mõttekam on selliseid kiireid tehinguid teha läbi juriidilise isiku.

Mis edasi? Planeeritult müüsin kohe esimesel päeval oma võla peale ostetud aktsiad ära ja olen seega võimendusest vaba. Edasi tuleb lihtsalt turgu jälgida. Ilmselt kasutan 1/3 kaupa müümist. Pikaajaliselt hoiaksin ma oma raha hetkel pigem näiteks ETL, TEO või Norma aktsias.

Taimetoitlase memuaarid

Juba 1 kuu ja 2 päeva on möödas kihlveost Maria ja Katriniga, mis pani minu ja Maria märtsikuuks taimetoitlaste leeri. Kes mind vähegi teavad, need ilmselt mäletavad minu iroonilist suhtumist kõikidesse nõmedikesse, kes taimetoidupeded on... Seega tundus see kihlvedu, et kuu aega elada ilma igasuguse lihata, päris väljakutsuv. Seda enam, et eksimise korral oleks oodanud 200 grammine purk koeratoitu ;)

Nüüd on siis märtsikuu läbi ja võiks oletada, et ajan liha suust ja kõrvadest sisse. Tegelikkuses on aga lood nii, et pühapäeval söögilaual nähtud vorst tekitas jällegi okserefleksilaadse tunde. Kuu ajaline lihast loobumine õpetas mulle mitu asja:

1. Taimetoit on palju maitsvam kui võiks arvata
2. Lihata elamine on palju lihtsam kui võiks arvata
3. Isu liha järele on palju väiksem kui võiks arvata

Tõe huvides tuleb siiski ära märkida, et ahjus küpsetatud lõhevormi vastu pole mul endiselt midagi ;)