Taimetoitlase memuaarid

Juba 1 kuu ja 2 päeva on möödas kihlveost Maria ja Katriniga, mis pani minu ja Maria märtsikuuks taimetoitlaste leeri. Kes mind vähegi teavad, need ilmselt mäletavad minu iroonilist suhtumist kõikidesse nõmedikesse, kes taimetoidupeded on... Seega tundus see kihlvedu, et kuu aega elada ilma igasuguse lihata, päris väljakutsuv. Seda enam, et eksimise korral oleks oodanud 200 grammine purk koeratoitu ;)

Nüüd on siis märtsikuu läbi ja võiks oletada, et ajan liha suust ja kõrvadest sisse. Tegelikkuses on aga lood nii, et pühapäeval söögilaual nähtud vorst tekitas jällegi okserefleksilaadse tunde. Kuu ajaline lihast loobumine õpetas mulle mitu asja:

1. Taimetoit on palju maitsvam kui võiks arvata
2. Lihata elamine on palju lihtsam kui võiks arvata
3. Isu liha järele on palju väiksem kui võiks arvata

Tõe huvides tuleb siiski ära märkida, et ahjus küpsetatud lõhevormi vastu pole mul endiselt midagi ;)