Repo võlu ja valu

Täna on siis EEG esimene kauplemispäev Tallinnas. Nagu ka Olympicu puhul, oli tõus suhteliselt kergesti ette aimatav ja nii juhtuski, et esimese paari minutiga joosti 15% tõusuliimiit lukku ja hetkel (12.32) kaupleb aktsia kusagil 7 euri peal (IPO hind siis 5.9).

EEG oli esimene kord, kui kasutasin oma portfellis repo võimalust ehk siis märkisin aktsiaid suurema summa eest kui tegelikult vaba raha oli (aktsiate tagatisel). Mis ma sellest siis õppisin?

1. Repo on väga hea vahend IPOdel osalemiseks. Kuna LHV märkimisperioodil laenatud raha eest intressi ei küsinud, siis oli võimalik lihtsalt tasuta kasutada OPMi (other peoples money). Oli suhteliselt kindel, et IPO märgitakse üle, seega oli mõttekas märkida suurema summa eest kui see, mille eest tegelikult aktsiaid sooviti saada. Selleks on repo ideaalne võimalus

2. Tegemist on riskantse strateegiaga nagu võimendus üldse. Juhul kui oleksin saanud kogu raha eest aktsiaid ja ülemärkimist poleks olnud, oleksin olnud sunnitud aktsiaid languse korral müüma, sest minu tagatise suurus oleks vähenenud. Samuti tuleb maksta 12% aastas intressi, mis tähendab, et pikaajaliselt seda võimendust kasutada pole mõtet.

Boonus: Mitte ei saa aru, miks inimesed märgivad aktsiaid suurtes kogustes eraisikuna (a la Igor Rõtov) ja siis veel kilkavad, et näe, ma olen suuruselt 5. eraisikust aktsionär. Kas tõesti on nii suur soov Eesti riiki tulumaksuga toita??? Palju mõttekam on selliseid kiireid tehinguid teha läbi juriidilise isiku.

Mis edasi? Planeeritult müüsin kohe esimesel päeval oma võla peale ostetud aktsiad ära ja olen seega võimendusest vaba. Edasi tuleb lihtsalt turgu jälgida. Ilmselt kasutan 1/3 kaupa müümist. Pikaajaliselt hoiaksin ma oma raha hetkel pigem näiteks ETL, TEO või Norma aktsias.