Deposiitide poolt ja vastu
Eestis on inflatsioon püsinud juba mõnda aega üle 10% tasemel. Võib tunduda isegi jabur, et keegi sellistes tingimustes raha pangas deposiidis võiks hoida (või isegi selle peale mõelda). Siiski on minu meeles mõned põhjused, miks tasuks pankade poolt pakutavatel intressimääradel silma peal hoida.
Esiteks on Eesti praegu jahtuva majanduse faasis, kus majanduskasv on aeglustumas (ilmselt näeme ära ka majanduslanguse), tööhõive vähenemas ja palkade kasv aeglustusmas. Seega on makromajanduslikult vaadates pigem ootused inflatsiooni languseks. Majanduslangus toob allapoole ka ettevõtete kasumeid ja aktsiahindu, mis tähendab, et rahavaru omades on hiljem võimalik teha häid investeeringuid.
Teiseks on Eesti eraisikute laenuturg kiirelt jahenemas ja sellest tulenevalt ka kinnsivarahinnad langustrendis. Praegu ei ole õige aeg elamispinna ostmiseks - rendipakkumiste arv üha suureneb ja paanika turult veel puudub. Ma arvan, et me näeme ära ka selle faasi, kus korterid jõuavad müüki märgetega "very motivated seller, must sell now!" nagu neid USA kinnisvaraportaalides näha võib. Seega võib oletada, et kuigi kommukad jätkavad ilmselt tõusu, siis vähemasti üüri ja ostuhinnad kinnisvaral langevad. Seega on hea mõte hetkel veel raha koguda, et olla valmis paanika ajal ostma.
Kolmandaks on maailmas endiselt toimumas krediidi koomale tõmbamine, mida küll USA keskpank leevendada üritab. See tähendab seda, et riskipreemiad on suurenemas ja raha hind kasvab. Mis omakorda toob kaasa intressimäärade tõusu.
Seega, kui ajad on keerulised, kehtib ütlus "cash is king". Sellist lühiajalist raha ei tohiks enamasti sokutada ei fondidesse (soovituslik investeering min. 3 aastat) ega aktsiatesse. Parim koht selleks on deposiit ehk tähtajaline hoius.
Deposiitide puhul on oluliseks see, et tegemist on väga väikese riskiga investeeringuga, sest panga pankroti korral hüvitatakse hoiused riikliku Tagatisfondi abil 90% ulatuses (kuid mitte rohkem kui 313 000 krooni). Lisaks on hoiused paindlikud, võimaldades raha investeerides alates 1 nädalast kuni 3 aastani (suuremate summade puhul on olemas ka üleöödeposiit üheks päevaks). Lisaks puuduvad nii tehingutasud, hoiukulud kui ka kehtiva seaduse järgi tulumaks.
Millist ajaperioodi tasub valida?
Hoiuste puhul kehtib tavaliselt reegel, et mida lühem periood, seda madalam intress. Kuid sellele on sõltuvalt majanduse olukorrale ka erandeid. Näiteks maksab SBM pank aastasele EEK hoiusele intress 6.15%, kahe aastasele hoiusele aga ainult 5.1% aastas.
Tavaliselt tasub valida ajaperiood vastavalt oma eesmärgile ja pigem eelistada lühemat, kui pikka. Oletame näiteks, et plaanite osta lähema 2 aasta jooksul korteri. Esmapilgul võib tunduda mõttekas panna raha 2 aastasele deposiidile, aga mis saab siis, kui leiate hea pakkumise juba järgmisel aastal? Mina soovitaks maksimum pikkuseks tavaolukorras võtta hoiusele 6 kuud - raske on näha sellest ajaperioodist kaugemale ja intressierinevus pole ka väga suur. Alati tasub aga vaadata üle pankade poolt pakutavad intressitabelid, et leida kõige sobivam periood.
Praeguses turuolukorras võiks eeldada, et eesti krooni intressid tõusevad ja seetõttu on mõistlik valida pigem lühem deposiidi periood.
Milliseid intressimäärasid siis Eestis pakutakse?
Kõige soodsamat kurssi pakuvad tavaliselt just väiksemad pangad, kellel kliendibaas on väiksem. Näiteks 1 aastase deposiidi eest (üle 100 000 kroonine summa) pakub BIG pank 6.35% intressi (alla 100 000 krooni korral on intress 6.25%). Samas on BIGi probleemiks asjaolu, et hoiuseperiood algab ühest aastast ja kõigile on teada, et SMSlaenuäride kuldpäevad hakkavad seljataha jääma.
SBM pank pakub aastase hoiuse intressiks 6.15%, kuid samas on võimalik raha hoiustada ka lühemaks perioodiks. Näiteks 9 kuu hoiuse intress on samuti 6.15% ja 1 kuu intress on 5.65%.
SEB pakub samas aastasele hoiusele intressimäära 5.35% (üle 100 000 krooni) ja Hansapank 5%.
Eesti kroonis hoiustades tuleks lisaks konkreetse pangariskile arvestada ka valuutariskiga ehk siis kaaluda, kui tõenäoline on see, et valuuta hoiuse kestel devalveeritakse. See on taaskord hea põhjus valida pigem lühemaid hoiuseid, sest enne devalveerimist toimub peaaegu alati tugev intressimäärade tõus.
Devalveerimisoht on ilmselt üks põhjus, miks näiteks läti lati puhul on võimalik saada hoopis paremaid intresse. Näiteks pakub Parex pank 6 kuulisele latihoiusele intressi 8.5% ja aastasele koguni 9%. Seega kui on kindel usk, et läti latt püsib, siis on eriti veidi suuremate summade puhul kasulik raha investeerida hoopis läti latis. Tuleb arvestada küll konverteerimiskuludega (100 000 krooni hoiustamisel aastaks kaotab selle tõttu 0.44%), kuid vahe on siiski märgatav.
Esiteks on Eesti praegu jahtuva majanduse faasis, kus majanduskasv on aeglustumas (ilmselt näeme ära ka majanduslanguse), tööhõive vähenemas ja palkade kasv aeglustusmas. Seega on makromajanduslikult vaadates pigem ootused inflatsiooni languseks. Majanduslangus toob allapoole ka ettevõtete kasumeid ja aktsiahindu, mis tähendab, et rahavaru omades on hiljem võimalik teha häid investeeringuid.
Teiseks on Eesti eraisikute laenuturg kiirelt jahenemas ja sellest tulenevalt ka kinnsivarahinnad langustrendis. Praegu ei ole õige aeg elamispinna ostmiseks - rendipakkumiste arv üha suureneb ja paanika turult veel puudub. Ma arvan, et me näeme ära ka selle faasi, kus korterid jõuavad müüki märgetega "very motivated seller, must sell now!" nagu neid USA kinnisvaraportaalides näha võib. Seega võib oletada, et kuigi kommukad jätkavad ilmselt tõusu, siis vähemasti üüri ja ostuhinnad kinnisvaral langevad. Seega on hea mõte hetkel veel raha koguda, et olla valmis paanika ajal ostma.
Kolmandaks on maailmas endiselt toimumas krediidi koomale tõmbamine, mida küll USA keskpank leevendada üritab. See tähendab seda, et riskipreemiad on suurenemas ja raha hind kasvab. Mis omakorda toob kaasa intressimäärade tõusu.
Seega, kui ajad on keerulised, kehtib ütlus "cash is king". Sellist lühiajalist raha ei tohiks enamasti sokutada ei fondidesse (soovituslik investeering min. 3 aastat) ega aktsiatesse. Parim koht selleks on deposiit ehk tähtajaline hoius.
Deposiitide puhul on oluliseks see, et tegemist on väga väikese riskiga investeeringuga, sest panga pankroti korral hüvitatakse hoiused riikliku Tagatisfondi abil 90% ulatuses (kuid mitte rohkem kui 313 000 krooni). Lisaks on hoiused paindlikud, võimaldades raha investeerides alates 1 nädalast kuni 3 aastani (suuremate summade puhul on olemas ka üleöödeposiit üheks päevaks). Lisaks puuduvad nii tehingutasud, hoiukulud kui ka kehtiva seaduse järgi tulumaks.
Millist ajaperioodi tasub valida?
Hoiuste puhul kehtib tavaliselt reegel, et mida lühem periood, seda madalam intress. Kuid sellele on sõltuvalt majanduse olukorrale ka erandeid. Näiteks maksab SBM pank aastasele EEK hoiusele intress 6.15%, kahe aastasele hoiusele aga ainult 5.1% aastas.
Tavaliselt tasub valida ajaperiood vastavalt oma eesmärgile ja pigem eelistada lühemat, kui pikka. Oletame näiteks, et plaanite osta lähema 2 aasta jooksul korteri. Esmapilgul võib tunduda mõttekas panna raha 2 aastasele deposiidile, aga mis saab siis, kui leiate hea pakkumise juba järgmisel aastal? Mina soovitaks maksimum pikkuseks tavaolukorras võtta hoiusele 6 kuud - raske on näha sellest ajaperioodist kaugemale ja intressierinevus pole ka väga suur. Alati tasub aga vaadata üle pankade poolt pakutavad intressitabelid, et leida kõige sobivam periood.
Praeguses turuolukorras võiks eeldada, et eesti krooni intressid tõusevad ja seetõttu on mõistlik valida pigem lühem deposiidi periood.
Milliseid intressimäärasid siis Eestis pakutakse?
Kõige soodsamat kurssi pakuvad tavaliselt just väiksemad pangad, kellel kliendibaas on väiksem. Näiteks 1 aastase deposiidi eest (üle 100 000 kroonine summa) pakub BIG pank 6.35% intressi (alla 100 000 krooni korral on intress 6.25%). Samas on BIGi probleemiks asjaolu, et hoiuseperiood algab ühest aastast ja kõigile on teada, et SMSlaenuäride kuldpäevad hakkavad seljataha jääma.
SBM pank pakub aastase hoiuse intressiks 6.15%, kuid samas on võimalik raha hoiustada ka lühemaks perioodiks. Näiteks 9 kuu hoiuse intress on samuti 6.15% ja 1 kuu intress on 5.65%.
SEB pakub samas aastasele hoiusele intressimäära 5.35% (üle 100 000 krooni) ja Hansapank 5%.
Eesti kroonis hoiustades tuleks lisaks konkreetse pangariskile arvestada ka valuutariskiga ehk siis kaaluda, kui tõenäoline on see, et valuuta hoiuse kestel devalveeritakse. See on taaskord hea põhjus valida pigem lühemaid hoiuseid, sest enne devalveerimist toimub peaaegu alati tugev intressimäärade tõus.
Devalveerimisoht on ilmselt üks põhjus, miks näiteks läti lati puhul on võimalik saada hoopis paremaid intresse. Näiteks pakub Parex pank 6 kuulisele latihoiusele intressi 8.5% ja aastasele koguni 9%. Seega kui on kindel usk, et läti latt püsib, siis on eriti veidi suuremate summade puhul kasulik raha investeerida hoopis läti latis. Tuleb arvestada küll konverteerimiskuludega (100 000 krooni hoiustamisel aastaks kaotab selle tõttu 0.44%), kuid vahe on siiski märgatav.
Labels: investing
posted by Jaak Roosaare at 2:28 AM
2 Comments:
Kui inflatsioon on 10% aastas ja deposiit pakub keskmiselt 6 % siis hävid ikkagi ju! Muidugi on parem see kui lasta rahal niisama seista! aktsiaturult aga üle 10%-list tootlust leida võimalik kyll..:)
Nagu postituse alguses kirjutatud, ma pigem ootan inflatsiooni aeglustumist. Ja teiseks on inflatsioon sihke "suhtleine" mõiste - näiteks kinnisvara hinnad on aasta pärast ilmselt madalamal tasemel.
Post a Comment
<< Home