Armas meeldetuletus keskkooliajast...Sissejuhatus Antud uurimistöö on mõeldud jätkama eelmisel aastal valminud tööd "1997. aasta väärtpaberibuum Eestis". Uuritakse lähemalt perioodi 1997. aasta septembrist kuni sama aasta detsembrini. Sellel perioodil langes Tallinna Väärtpaberibörsi koondindeks TALSE peaaegu 300 punkti. Börsikrahh viis kriisi terve Eesti majanduse ja muutis kardinaalselt olukorda pangandusturul. Eesti esimest (ja seni viimast) börsikrahhi pole varem kusagil terviklikult käsitletud ja seetõttu on suur rõhk pandud krahhi kirjeldamisele.
Uurimuse üheks esmaseks eesmärgiks on anda kronoloogiline ülevaade krahhist Tallinna Väärtpaberibörsil. Samuti analüüsida kriisi ja krahhi tekkimist, selle põhjuseid ja tagajärgi. Laiemalt vaadeldakse ka seoseid börsi ja makromajandusliku olukorra vahel. Püütakse leida vastust küsimusele, kas börsikrahhi oleks olnud võimalik ära hoida ja mida selleks oleks pidanud tegema. Uurimistöö ülesehituses jätkatakse Briti majandusteadlase C. P. Kindlebergeri kaheksafaasilise börsibuumi ja -krahhi mudeli kasutamist (keskendudes kolmele viimasele faasile, mis kirjeldavad krahhi tekkimist). Sarnaselt eelmisele tööle on ka selles uurimistöös eraldi osana välja toodud börsil toimunud skandaalide kirjeldused.
Põhilise infoallikana on kasutatud ajalehte Äripäev. Eesti juhtiva majandusajalehena kajastab Äripäev kõige laiemalt väärtpaberiturul ja majanduses toimuvaid protsesse. Suurt rõhku on pandud ka uuritaval ajajärgul perioodikas ilmunud maaklerite kommentaaridele, mis on leidnud käesolevas töös laialdast kajastamist. Töö valmimise käigus töötasin läbi Äripäeva septembri-, oktoobri- ja novembrikuu numbrid ja Postimehe oktoobri- ja novembrikuu numbrid. Statistilised andmed on pärit peamiselt Internetist: Eesti Panga, Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi ja Tallinna Väärtpaberibörsi kodulehekülgedelt.
1. Tallinna Väärtpaberibörsil 05.1997-08.1997 toimunu kokkuvõte 1997. aasta augusti lõpuks olid Tallinna Väärtpaberibörsil noteeritud aktsiad saavutanud oma rekordtasemed ja aktsiaindeks TALSE oli 29. augustil 1997 oma kõigi aegade kõrgemal tasemel (492,97 punkti). Enim olid 1997. aasta suvel tõusnud pangaaktsiad. Perioodil 30. maist 1. septembrini olid pankade aktsiad kerkinud keskmiselt 112%. Enim oli tõusnud Eesti Ühispanga aktsia, tervelt 204% (52,85 kroonilt 160,50 kroonile). Hoiupanga aktsia hind kasvas suvega 125% (132,25 kroonilt 298 kroonile), Hansapanga aktsia 89% (129 kroonilt 244 kroonile), Tallinna Panga aktsia 80% (60,30 kroonilt 108,25 kroonile) ja Forekspanga aktsia 60% (175 kroonilt 280,50 kroonile).
1997. aasta hiliskevadel suurenes oluliselt rahapakkumine, sest Eesti pankadel õnnestus sõlmida ulatuslikke laenulepinguid välispankadega (Hansapank ja Eesti Ühispank laenasid kumbki 800 miljonit krooni, Tallinna Pank ja Hoiupank kumbki 400 miljonit krooni)(43: 51). Selle tõttu langesid kiirelt intressid ja nii majanduskasv kui tarbimisaktiivsus suurenesid. Madalate hoiuseintresside tõttu suunasid paljud ettevõtted ja eraisikud oma säästud börsile. Liberaalse laenupoliitika tõttu laenasid Eesti pangad rahvusvaheliselt turult saadud raha enamjaolt kohalikele välja ja osa sellest jõudis börsile. Välisinvestoreid meelitas investeerima Eesti pääsemine Euroopa Liidu laienemiskõneluste esimesse vooru ja Eesti hea maine välisajakirjanduses.
Juba kevadest alates muutus populaarseks repolaen ehk laenu võtmine aktsiate tagatisel. Kogu Eestis oli maad võtnud "ratsa rikkaks" ja "kõik börsile" meeleolu ning majandus oli endiselt kuumenemas. Erinevate analüütikute hinnangul olid hinnad Tallinna Väärtpaberibörsil piisavalt kõrged, et kiire tõus peatuks, kuid kukkumiseks ka põhjust ei nähtud. Eesti majanduse ja üldise arengu tulevikuperspektiiv paistis üldiselt helge. Välisanalüütikud hoiatasid küll Eestit majanduse ülekuumenemise eest ja soovitasid riiklikul tasemel midagi ette võtta. Kohalik ajakirjandus ja analüütikud olid aga riigi (eelkõige siis keskpanga) sekkumise vastu.
Augusti lõpus tekkinud Aasia kriis meedias erilist kajastamist ei leidnud, sest Eesti majandust ei peetud maailmamajandusega piisavalt seotuks.
2. Börsikrahhi esimene faas Kindlebergeri mudeli 6. faasi võib nimetada börsikrahhi algusfaasiks. Faasi kirjeldus on järgmine: tekivad esimesed kahtlused, et majanduse väljavaated ei ole nii roosilised kui seni arvatud; finantsvarade hinnad hakkavad vaikselt langema (43:13). Eestis kestis see periood septembrist oktoobri keskpaigani.
Kahtluste tekke põhjustasid ülekuumenemise tundemärgid majanduses: ettevõtete liiga kiire laienemine, tööpuuduse järsk kahanemine, pankade vähene konservatiivsus ja tarbimisaktiivsuse kasv. Samuti oli murettekitav Eesti suur jooksevkonto puudujääk. Kuna ülekuumenenud majandus ei olnud tagasilööki veel andnud, siis tundus olukord positiivne nii makro- kui mikrotasandilt vaadatuna. Ülekuumenenud majandusele ongi iseloomulik see, et kuni kriisini on kõik liigagi hästi. Vale on aga oodata, et selline ülihea seisukord kiire majanduskasvuna püsiks. Eestis siiski nii valdavalt tehti (nii üksikisikute, ettevõtete kui ka riigi tasandil). Suuremate kogemustega välisanalüütikud ja -investorid küll hoiatasid, et ülekuumenenud majandust ootab ees krahh, kuid konkreetseid samme majanduse jahutamiseks ei astutud. Eesti Panga tegevus rahapakkumise reguleerijana jäi väga nõrgaks ning keskpank ei suutnud normaalselt pidurdada majanduse liigkiiret arengut.
Finantsvarade (eelkõige siis aktsiate) hinna langus oli põhjustatud peamiselt välismaiste investorite lahkumisest, valdavalt olid septembris-oktoobris ostjateks kohalikud ettevõtted ja eraisikud. Ka kohalikud analüütikud pidasid väikest hinnakorrektsiooni õigustatuks. Paar väiksemat paanikalainet jäid äärmiselt lühiajalisteks ja olid tingitud lihtsalt väikeinvestorite teadmatusest ja analüütikute pimesi usaldamisest.
2.1. Ülekuumenemise tundemärgid majanduses2.1.1. Ettevõtete kiire laienemine Majanduse liigset kuumenemise üks tunnus oli ettevõtete pidev laiendamine. Pea kõik Eesti juhtivad pangad plaanisid ekspansiooni Lätti ja Leetu ning hiljem ka Venemaa turule. 4. septembri Äripäevas oli artikkel Hansapanga minekust Leedu turule. Hansapank kavatses Leetu asutada uue panga, mille rajamist plaaniti finantseerida 7 miljoni aktsia (turuhind kokku 1,6 miljardit krooni) emiteerimisega (48).
8. septembri Äripäevas ilmus teade, et Hansapank on omandamas 100% Läti Zemesbanka aktsiatest. Zemesbankal oli 1,3 miljardi krooni eest aktivaid (49).
12. septembri Äripäevas teatab Hoiupank soovist laiendada aktsiakapitali 3 miljoni aktsia võrra (turuhind üle 700 miljoni krooni), et tagada panga kiire areng ja investeerida kasvu (2). Selle raha eest osteti kuu lõpus Moskvas Faba Pank.
29. septembri Äripäeva esikaanel on lugu, kuidas Eesti Ühispank plaanib Peterburi uue panga rajamist. Planeeritav aktsiakapital on 160 miljonit krooni ja tegevust plaanitakse alustada 1. jaanuarist 1998. Hansapanga üks juhtidest Rain Lõhmus hindab samas Ühispanga minekut Vene turule liiga riskantseks sammuks, tuues põhjenduseks eelkõige Venemaa halva maine välisinvestorite seas (16).
Ka Tallinna pank on aktiivselt laienemas, olles läbirääkimistel Saules-banka ostu üle jõudnud lõpusirgele (52).
Ettevõtte laienemise finantseerimiseks vajalike vahendite leidmiseks hakati kasutama börsi. Sellega on ka seletatav ettevõtete tugev tung börsile. Noteerimist (kas üldse või kõrgemasse nimekirja) taotlesid või plaanisid Maapank, Tallegg, Pärnu Sadam, Harju Elekter, Kalev ja Eesti Telekom (hiljem lisandusid veel Hansatee, Hansa Investments, AB elukindlustus, ASA elukindlustus, Soots Turism, Koger&Sumberg, Sangar jt.).
Ettevõtete aktsiakapitali suurendamist ja börsil noteeritavate ettevõtete arvu tõusu võib üsnagi üheselt lugeda kuumenenud majanduse tundemärgiks. Vaid buumilises meeleolus investorid (kelle käsutuses on piisavalt raha) on võimelised kõik emiteeritud aktsiad välja ostma.
2.1.2. Pankade olematu konservatiivsus9. septembril 1997 ilmus ajalehes Äripäev uudis, et Eesti Pank hakkab lähiajal piirama pankade investeeringuid väärtpaberitesse, sundides neid seniselt kõrgemalt hindama väärtpabeririske (50). Samas oli ka ära toodud eesti pankade omakapitali ja väärtpaberiportfellide mahtude võrdlus, mis tõi esile väga hirmutavaid andmeid pankade olematu konservatiivsuse kohta.
Aktsiate osakaal pankade omakapitalis 31. aug. 1997. aasta seisuga
(allikas ÄP. 19. sept. 97)
PANK
AKTSIATES RAHA (mln. kr.)
OMAKAPITAL (mln. kr.)
SUHE
Eesti Maapank
352,9
190,3
185%
Forekspank
314,2
190,7
165%
Eesti Ühispank
819,4
536,5
153%
Tallinna Pank
368
309,6
119%
Hansapank
394,8
962,4
41%
Hoiupank
177
469,6
38%
Tabel 1. Aktsiate osakaal pankade omakapitalis 1997. aasta 31. augusti seisuga.
Nii Eesti Ühispangal, Tallinna Pangal kui ka Forekspangal oli väärpaberiportfelli väärtus suurem omakapitalist. 19. septembril avaldatakse ajalehes Äripäev lugu Maapanga investeeringutest aktsiaturule. Et veel juulikuus pangal aktsiaportfell üldse puudus, siis taheti saamata jäänud tulusid nüüd kiirelt tagasi teha. 31. augusti seisuga oli Maapangal aktsiainvesteeringuid peaaegu kaks korda rohkem kui oli panga omakapital (51). Mingist konservatiivsusest sai rääkida ehk vaid Hansapanga ja Hoiupanga puhul. Sellise bilansiga pankade puhul oleks pidanud vähemalt Eesti keskpank palju kõvemat häält tegema, sest vähegi suurem kukkumine väärtpaberiturgudel oleks suure enamuse Eesti pankadest juba septembrikuus põlvili surunud. Keskpank aga vaikis ja nii lasti olukorral järjest hullemaks minna.
Eeltoodule tuginedes on lihtne põhjendada, miks just Hansapank ja Hoiupank majanduslangusest kõige tervemini välja tulid ning miks just Maapank esimesena suurematest pankadest pankrotistus. Maapanga aktsiaportfell oli ostetud peamiselt juulikuu lõpu ja augusti jooksul, seega ülikõrgetelt tasemetelt. Teiste pankade aktsiad pärinesid vähemalt osaliselt varasemast perioodist ja nii olid nende hilisemad kahjumid ka väiksemad.
Pankade tuludest moodustas 1997. a. augustis pea ühe kolmandiku tulu aktsiatest. Majandusnõunik Ardo Hansson soovitas 9. septembri Äripäevas pankadel hakata täiendavalt provisjoneerima võimalikke väärtpaberitega seotud riske ja samas tagada kapitali suurem adekvaatsus (50). Kõik pangad kinnitasid aga samas, et provisjonimäär on piisav, kuid numbreid keegi ei avalikustanud.
2.2. Makro- ja mikromajanduse olukord2.2.1. Jooksevkonto puudujääk
Makromajanduse poole pealt on oluline ära mainida jooksevkonto puudujäägi pidevat suurenemist, mille oli põhjustanud tugev tarbimise ja impordi kasv. Ka eksport oli tõusnud, kuid siiski vähem. Aasta lõikes ennustati kuni 14% puudujääki, mis oleks olnud üks kõrgemaid maailmas. See oli ka majanduse peamine murelaps, mida isegi optimistlikult meelestatud analüütikud olid sunnitud tunnistama. Rahustamiseks kirjutas ajakirjandus, et tegelikult kasvab eksport edaspidi kiiremini ja nii taandub ka suur jooksevkonto puudujääk. Samal ajal olid intressid endiselt väga madalad, mis soodustas tarbimist. 21. septembril oli TALIBOR 3 kuu intress 6,93% ja TALIBID 3 kuu intress 5,93%. See tähendas seda, et raha oli turul veel piisavalt.
2.2.2. Ettevõtete areng Ettevõtted tegid järjekordseid laienemisplaane. 30. septembril lõppenud ASA kindlustuse esmane avalik pakkumine märgiti 5,6 korda üle. Samal päeval noteeriti Harju Elekter TVB lisanimekirjas. Kalev teatas plaanist investeerida oma Kaliningradis asuvasse tütarettevõttesse 10,2 miljonit krooni. Merko, Norma ja Pennu aga saavutasid aktsia noteerimise Saksamaa väärtpaberiturgudel (München, Berliin). Ajalehte Äripäev vaimustas Eesti ettevõtete kiire areng: 3. oktoobri juhtkirjast võime lugeda:
"Äripäeval on hea meel juhtida tähelepanu, et meie majandus on väga hoogsal tõusuteel. Lähemal ajal selline hoog kindlasti ei rauge. Kõige selgemini viitavad tõusu jätkule märgid sellest, et Eesti tööstus on vahepealsest surnud punktist tõepoolest välja murdnud ja aiva laieneb. Statistikaameti II kvartali andmetel on tööstustoodangu maht aastaga kasvanud 17% (üle 50% kasvasid kummi- ja plastitööstus, üle 20% ehitusmaterjalide-, kala-, piima-, naha-, paberi- ja mööblitööstus). Seitsme kuuga on sisekaubandus kasvanud 11,8% (31).
Paraku ei laienetud just mitte kõige otstarbekamalt, palju ressurssi suunati mitte-tootlikele investeeringutele. Näiteks teatas Pennu 7. oktoobril, et laenab 41 miljonit krooni uue büroohoone ehituseks (4). Muret tekitas ka kvalifitseeritud tööjõu nappus.
Jätkus pankade kiire areng. 7. oktoobril andis Forekspank teada, et soovib omandada mõne Moskva panga (29). Maapank loobus TVB lisanimekirja kohast, plaanides peagi jõuda hoopis põhinimekirja (17).
Ettevõtted teatasid headest 9 kuu tulemustest. Näiteks Tallinna Kaubamaja 9 kuu konsolideerimata kasum oli 24,4 miljonit krooni (kasv 1996. aastaga võrreldes 149%). Ettevõtete kasumiprognoosid hakkasid juba täituma ja näiteks EMV tõstis 8. oktoobril kasumiprognoosi 8 miljoni krooni võrra 30 miljoni kroonini (5). Ka üldist majanduse arengut suhteliselt hästi iseloomustav automüük näitas kasvu. Septembris müüdi 1311 uut sõiduautot. Heade tulemuste taustal kasvas veelgi börsile soovijate arv. 10. oktoobril teatas ajalehes Äripäev oma börsil noteerimise plaanist investeerimispank Hansa Investments (7). Samas lubas Tallinn-Helsingi liini laevaoperaator AS Hansatee noteerida oma aktsiad börsi lisanimekirjas hiljemalt novembris. 15. oktoobril teatas noteerimistaotlusest kindlustusfirma AB Elukindlustus.
Oktoobris alustasid oma tegevust ka kaks uut investeerimisfondi: Ühishalduse AS-i poolt juhitud Balti Investeerimisfond (B30 fond, mis paigutas oma varad Baltikumi 30 juhtivasse börsiettevõttesse, vastavalt B30 indeksile) ja Hansa Asset Management-i juhitud Venemaa Kasvufond. Vene Kasvufondi maht ulatus juba esimese tegevusnädala lõpuks 91,3 miljoni kroonini ja ka B30 fond oli populaarne. Alvar Jaamu Ühishalduse AS-ist prognoosis fondile 80% aastatootlust.
Labels: investing
