Blogi kolib!

Aitäh kõigile lugejatele, kes on viitsinud siinsel blogil silma peal hoida! Mul on teile häid uudiseid - edaspidi on võimalik blogi lugeda uuelt aadressilt:

www.roosaare.com

Kolisin blogi Wordpressi keskkonda ja ühtlasi muutub blogi välimuselt viisakamaks, sisutihedamaks ja kergemini navigeeritavamaks.

Eraldi lehele hakkan ma koguma eelkõige investeerimisega seotud linke, et head infot ka teistega jagada. Lingid on leitavad:

http://roosaare.com/lingid/

Samuti on uuel lehel võimalik näidata üles oma huvi raamatu "Rikkaks saamise õpik" vastu (ja seda ilma raamatupoodide vahendustasuta ka tellida!)

http://roosaare.com/opik/

Kuulmiseni!

Burger dividendiportfelli!

Ilmselt on iga lugeja oma elu jooksul McDonaldsi restorani külastanud ja seetõttu ei vaja ettevõte pikemat tutvustust. Minu enda üks meeldejäävamaid kogemusi McDonaldsiga on see, kui esimest korda Pariisis olles ei raatsinud me sõpradega Louvre muuseumisse minna, vaid läksime hoopis kõrval asuvasse Mäkki sööma (avastades hiljem, et kulutasin seal rohkem kui muuseumipilet oleks maksnud). McDonalds oli ka esimene kapitalismikuulutaja NSVL-is – ma mäletan seniajani kaadreid uudistest, kus näidati sadade meetrite pikkust järjekorda inimestest, kes tahtsid lääne burgerikunstist osa saada.

McDonaldsi brändi kannab enam kui 33,500 restorani üle kogu maailma (2011. aasta lõpu seisuga oli ettevõte tegev 119 riigis). Neist veidi enam kui 27 000 restorani tegutseb frantsiisina ja veidi üle 6 500 restorani on kompanii enda halduses. Põhiline osa ettevõtte kasumist tulebki frantsiisitulust (protsent käibest) ja kinnisvara üürist (ettevõte omab õigust restoranide kinnisvarale). Nii võibki väita, et kuigi McDonalds on kuulus burgerite ja friikate poolest, on õigupoolest tegu pigem kinnisvaraarendajaga.

Ettevõte on läbi ajaloo olnud ka hea dividendimaksja. Esimesed dividendid deklareeriti 1976. aastal ja sellest hetkest alates on ettevõte igal järjestikusel aastal maksnud üha rohkem dividende (dividenditootlus oli 2012. septembri seisuga 3,1% aastas). Lisaks on McDonalds pidevalt ostnud tagasi ka oma aktsiaid (vähendades sellega aktsiate arvu). Ettevõttel on 2012. aasta juuni lõpu seisuga 1,0239 miljardit aktsiat (aktsia hinnaga 90 teeb see turuväärtuseks 92,15 miljardit dollarit), 10 aastat tagasi oli aktsiate arv 1,268 miljardit ja 20 aastat tagasi 1,454 miljardit.

Eelneva põhjal võib ennustada, et McDonalds jätkab dividendide kasvatamist ja aktsiate tagasiostu ka tulevikus ning 5-10 aasta pärast tagasi vaadates tundub tänane hind päris odav.

Lähemalt saab ettevõttega tutvuda aadressil: http://www.aboutmcdonalds.com

Miks eestlane peaks kulda investeerima?

Vaatame erinevaid stsenaariumeid, mille puhul kulla omamine võiks kasulikuks osutuda.

Esimene näide. Oletame, et mingil põhjusel tabab teid eraisiku pankrott (näiteks käendate kellegi laene). Selle tulemusena arestitakse kogu teie vara – jääte ilma oma aktsiatest, kodust ja ka rendikinnisvarast. Kuld on aga anonüümne, selle omanikud ei ole kusagil registris ja selle müümist ei pea kusagil raporteerima. Nii on võimalik tekkinud kriisi veidi pehmemalt läbi elada. Omades 10% oma varast kullas, on see hea kindlustus sedasorti isikliku katastroofi vastu.

Teine näide. Meenutame II maailmasõja lõppu, kui päris palju inimesi otsustas Eestist lahkuda. Jällegi, kinnisvara või tõuhobuseid paadiga Rootsi ei vii. Aktsiad ja võlakirjad kaotasid okupatsiooni tõttu kehtivuse. Kilo kulda hõlma alla aga oli võimalik siiski mahutada. Nii et kuld on ka hea kaitse rahvusliku katastroofi vastu.

Seega, elades Shveitsis või USAs või mõnes muus pika ajalooga riigis kus inimeste vara pole viimaste aastasada jooksul ärastatud, tundub kuld eelkõige spekuleerimisvahend. Elades aga Eestis, kus pole kunagi ükski raha käibinud kauem kui 30 aastat, on kuld elementaarne kindlustus ootamatuste vastu.

Eestis toimunud rahavahetused:

Eesti Mark 1918-1927

Eesti Kroon 1928-1933, 100 marka = 1 kroon’

Eesti Kroon 1933-1940 raha devalveeriti 35% võrra (1 vana kroon = 0.65 uut krooni)

Nõukogude Rubla 1940-1941 1 kroon = 1,25 rubla

Saksa Idamark 1941-1944 1 idamark = 10 rubla

Nõukogude Rubla 1944-1947 idamargad kuulutati kehtetuks

Nõukogude Rubla 1947-1961 10 vana rubla = 1 uus rubla

Nõukogude Rubla 1961-1991 10 vana rubla = 1 uus rubla

Eesti Kroon 1992-2010 10 rubla = 1 kroon

Euro 2010- ... 15.646 krooni = 1 euro

Selleks, et vahetada toimunud rahareformide kursside kaudu endale 1 euro (jättes kõrvale asjaolu, et vahepeal kõik Idamargad lihtsalt nulliti), läheks vaja:

15.646 krooni

156,46 „uut“ rubla

1564.66 „keskmist“ rubla

15646 „vana“ rubla

12517 „uut“ krooni

19257 „vana“ krooni

1,925,662 marka

Et panna asjad perspektiivi, siis keskmine kuupalk oli 1930. aastal 60 „vana“ krooni. Seega oleks 1 euro saamiseks vaja olnud kõrvale panna enam kui 26 aasta palk. Kuna kroon oli tollal kullastandardil, siis oli fikseeritud kurss 1 vana kroon = 0,4 grammi kulda. Seega oli keskmine palk 24 grammi kulda kuus (tänase kulla hinna juures teeks see 1008 eurot kuus). Tuleb välja, et kuld on suutnud oma väärtust hämmastavalt hästi hoida. Vahetades oma 19,257 vana Eesti krooni kullaks, teeks see 7,7 kilo kulda. Selle väärtus oleks tänasel päeval enam kui 320 000 eurot. 

Kokkuvõtteks, kas oleksite parem rahul 1 euro või 320 000 euroga?

Ja kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta ;) Keda Eesti rahade ajalugu rohkem huvitab, siis leidsin huvitava referaadi.

Silvano Fashion Group dividendiaktsiana

Reedel tulid välja SFG 1. poolaasta tulemused. Käive kasvas II kvartalis enam kui 18% aga kasum langes üle 70%. Nende esmapilgul veidi hirmutavate tulemuste peale langes esmaspäeval SFG hind veidi üle 3%. Siiski tuleb tulemusi vaadates arvestada, et eelmise aasta kasuminumber (2. kvartali EPS oli 0.40 eur) sisaldab endas suures osas Valgevene valuuta devalveerimisega seotud võitu. Nüüd on seal valuuta stabiliseerunud ja sellega seoses ka SFG tootmiskulud kasvanud (ja hiiglaslik valuutakasum asendunud väikese kahjumiga).

Kokkuvõtlikult kukkus siis II kvartali EPS 0.40 euro pealt 0.11 peale. Mis on ka normaalsem kasum, arvestades aktsia 3.30 eurost hinda. Siinkohal tahaks rääkida aga hoopis SFG-st kui dividendiaktsiast. Ettevõte maksis 2012. aastal dividendi 0.25 eurot ja 2011. aastal 0.05 eurot (lisaks veel kapitalitagastus kogusummas 0.24 eurot aktsia kohta). Ettevõttel puuudb võlg ja 30. juuni seisuga on kontol ligi 22 miljonit eurot ehk ligikaudu 0.50 eurot aktsia kohta. Hetkel jätkub firma kiire laienemine läbi frantsiisipartnerite kaasamise, mis võimaldab vältida suuri investeeringuid. Kõike seda arvesse võttes eeldaks SFG-lt ka edaspidi 5%+ dividenditootlust.

Kuidas Tallinna Vesi on aidanud rahaliselt vabaks saada

Mis juhtub kui panna kokku stabiilne dividendiaktsia ja 50% klubi (ehk siis sääst 50% sissetulekust)?
Selgub, et 8 aastaga on võimalik rahaliselt vabaks saada.

Näite lähteandmed on lihtsad:
1. Palk kuus on 1000 eurot (või selle krooni ekvivalent enne eurot)
2. Säästumäär on 50% (ehk kulutame pool sissetulekus)
3. Palgakasv ja inflatsioon puudub
4. Investeerime Tallinna Vee aktsiasse 2005. aasta IPOst alates
5. Saadud dividendid reinvesteerime.

AASTA	Sääst aastas	Säästude eest aktsiaid	Dividendi eest aktsiaid	Aktsiaid kokku
2005	6000	649	0	649
2006	6000	472	44	1164
2007	6000	418	69	1652
2008	6000	496	142	2289
2009	6000	732	269	3290
2010	6000	652	686	4628
2011	6000	784	566	5978
2012	6000	857	820	7656

Ehk siis 2012. aasta lõpus oleks meil 7656 Tallinna Vee aktsiat, mis 0.84 dividendi juures toodaks 2013. aastal meile iga kuu 536 eurot divdendi. Seega oleksimegi rahaliselt vabad!

Miks mulle meeldivad dividendiaktsiad rohkem kui üürikorterid

Eks elus on ikka nii, et kui ühel läheb hästi, siis teisel kisub vähe viltu. See on ka põhjus, miks peaks investeerima erinevatesse varaklassidesse. Kui börsilanguse ajal tõi naeratuse näole teadmine, et minu üürikorter toodab mulle sõltumata majanduslangusest iga kuu 250 eurot rahavoogu, siis täna oli see päev, kus ma mõtlen, et miks kurat üldse keegi viitsib üürikorteritega jamada.

Nimelt sain ma e-maili ühelt oma üürnikult, kus olid pildid köögis toimunud uputusest, mädanevast kipsplaadist ja mitte töötavast pliidist. Ja ma ise istun homme hommikul kell 8 lennuki peale, et USAsse lennata. Pärast tunniajalist paanikalahendamist hakkasin ma mõtlema, et Tallinna Vesi mulle küll ei helista, et kusagil on mingi jama ja uputab. Ma arvan, et keegi seal isegi ei tea ega hooli, et ma olen suuruselt 57. aktsionär ja minuga peab iga aasta dividendi jagama. Meie ainuke kokkupuude on korra aastas laekuv dividend ja tasuta võileivad aktsionäride koosolekul. Vot see on passiivne sissetulek!

Tallinna Vesi liigub vaikselt ülesse

Kui enam kui aasta oli TVEAT-i aktsiaid saadaval peaaegu piiramatus koguses, sest üks suurimaid välisomanikke oli oma positsioone müümas, siis viimased kuu aega pole aktsiaid enam eriti saada olnud. Täna oli korraks isegi selline hetk, et müügipooles oli üldse üleval 6 orderit. Loodetavasti tuleb aktsiaid müüki juurde aga ma kardan, et alla 8 euro pole TVEAT-i enam eriti võimalik osta. Olen ise jõudumööda kogunud ja nüüdseks on tegemist minu suurima positsiooniga (seda eraisikuna).

Miks ma kirjutan raamatut?

2012. aasta kevadel käisin ma „Tagasi Kooli“ raames oma keskkooli 10. klassile rääkimas, millega ma pärast kooli lõppu olen tegelenud. Ütlesin, et minu eesmärgiks oli võimalikult ruttu rikkaks saada ja alustada uut elu, olles vaba tööl käimise kohustusest. Et ma tahtsin võimalikult palju aega veeta oma perega, reisida mööda maailma ringi ja tegeleda oma hobidega. „Kuidas siis rikkaks saada?“ küsis üks õpilane tagant reast. Üritasin mulle antud 30 minuti jooksul seletada paari olulisemat põhimõtet – 50% klubiga liitumist, passiivse sissetuleku loomist, dividende – ja tundsin, et mida rohkem ma sellest räägin, seda vähem õpilased minust aru saavad. Sest koolides ei õpetata, kuidas rikkaks saada! Kui loeng oli lõppenud, tuli minu juurde matemaatikaõpetajast klassijuhataja ja tunnistas, et hoolimata oma erialast, ei tea ta investeerimisest midagi – ja küsis, kas see riskantne ei ole. Vestlesime veidi ja lahkudes küsis õpetaja minult, kas ma oskaksin soovitada talle mõnda õpikut, mis aitaks teda teemaga kurssi viia. Lasin mõttes silmade eest läbi kümned ja kümned investeerimisteemalised raamatud, mida ma olin lugenud. Ometi ei osanud ma talle midagi konkreetset soovitada. Soovisin, et oleks olemas raamat nimega „Rikkaks saamise õpik“. Ja nii see raamat sündiski!

Miks investeerida dividendiaktsiatesse?

1. Jooksev sissetulek, mida saab kasutada kas elamiskulude katteks või uute aktsiate ostmiseks, ilma et peaks investeeringuid müüma.
2. Kuigi dividendid ei ole garanteeritud, üritavad ettevõtted hoida oma dividende stabiilsena.
3. Dividendid on enamasti ajas kasvavad (kasvades sageli kiiremini kui inflatsioon).
4. Dividendiaktsiatesse investeerides kaob vajadus kaubelda ja osta-müüa-kahetseda. See vähendab teenustasusid ja annab investorile rohkem vaba aega.
5. Kuna väärtpaberi turuhind ei oma tähtsust, siis annab võimaluse rahulikult magada ja mitte muretseda igapäevaste hinnaliikumiste pärast.
6. Dividend näitab, et ettevõte hoolib oma investoritest ja on võimeline tootma vaba rahavoogu.
7. Võimaldab luua „pensionisamba“, mis hoolitseb nii investori kui ka tema järeltulijate eest kaugele tulevikku välja.
8. On Eesti praeguses maksusüsteemis investori jaoks maksuvabad (erinevalt kapitalitulust on võimalik dividenditulu maksuvabalt ka tarbimisse võtta).
9. Võimaldab investeeringuid ratsionaalsemalt hinnata – ettevõtte väärtus on võrdne kõikide tema poolt tulevikus välja makstavate rahavoogude summa nüüdisväärtusega.
10. Võimaldab investeeringule saavutada kumulatiivset tootlust – Albert Einstein kutsus seda maailma suurimaks imeks.
11. Suunates varakult piisavalt suure osakaalu oma sissetulekust dividendiaktsiatesse, on rikkaks saamine garanteeritud.