Maraton tehtud!

Ja ikka veel elus. Kuigi aega sai eelmise korraga üle 20 minuti parandatud (seekord siis 6.28), jäi koht seekord pealpoole 3000 piiri ja ka pea tuleb blondiks värvida. Õnneks pole ma ainuke ;)

Ja 20. kuni 25. kilomeetrini oli minu vaikiv selftalk eelkõige quittimise teemaline. Seda hoolimata peaaegu perfektsetest suuskadest (ise määritud!). Aga kokkuvõttes suutsin Triinule vähemalt ära teha ja jäin ellu. Järgmisena siis 23 km kepikõnd.